2.6. Kuidas ennast kaitsta bakteriaalsete haiguste eest?

Loomulik kaitsebarjäär

1.  Elupaikade hõivamine ( naha või soolestiku normaalne mikrobioom).  Mikrobioom on kehas või kehal elavate mikroobide kogum, mis koosneb bakteritest, viirustest, seentest, algloomadest.
2.  Biokeemiline kaitse, mitmesugused kehavedelikud. Näiteks suus on sülg ja maos maohape.
3.  Immuunsüsteem

Täiendav kaitse

 Individuaalsed kaitsevahendid ( näiteks maskid), hügieen (näiteks käte pesemine)

Vaktsineerimine (näiteks B-hepatiidi vaktsiin, gripivaktsiin)

Ravi

 

Antibiootikumid, kasutatakse ainult bakteriaalsete haiguste raviks, mitte viirushaiguste puhul.

Antibiootikumid on tähtsaim mikroobi- ehk bakterivastase toimega ravimite rühm, mida kasutatakse bakterite poolt põhjustatud nakkushaiguste ravimiseks. Esimese antibiootikumi – penitsilliini – avastas Alexander Fleming 1928. aastal. Praktilisse kasutusse jõudsid antibiootikumid 1940. aastatel ning lühikese ajaga muutsid nad põhjalikult nakkushaiguste ja haavanakkuste ravimeetodeid, mille tulemusena vähenes oluliselt suremus bakteriaalse päritoluga nakkushaigustesse. Seega on oluline teada, et antibiootikumid hävitavad ainult mikroobe ehk baktereid ning nendel puudub viirustevastane toime.

Antibiootikum-resistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Haigustekitav bakter on  antibiootikum-resistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes.

Sellised bakterid jäävad haige inimese organismis ellu ja jätkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige tarvitab temale arsti poolt määratud, kuid „toimetuks osutunud” antibiootikumi.

 

Vaata videot

Antibiootikumide resistentsusest