4.1. Miks on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus tähtis?

Millised on bioloogilise mitmekesisuse tasandid?

Bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil.

Geneetiline ehk liigisisene mitmekesisus	Liigiline mitmekesisus	Ökosüsteemide mitmekesisus
Sama liigi isendite omavaheline erinevus. Iga isend on oma pärilikelt tunnustelt liigikaaslastest mingil määral erinev.	Liikide mitmekesisus ehk elurikkus (kõige lihtsamini uuritav). Seni on kirjeldatud üle 1,8 miljoni liigi.  Eestis kõige liigirikkamateks ökosüsteemideks on puisniidud. Liigirikkas ökosüsteemis teevad kahjurid ja haigustekitajad vähem kahju.	Tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Eesti on rikas erinevate ökosüsteemide poolest.
Selline mitmekesisus on tähtis liigi säilimiseks. Need liigid, mille isendid on omavahel sarnasemad, on muutuste suhtes haavatavamad ning kohastuvad uute tingimustega halvemini.	Mingi piirkonna  bioloogilisest mitmekesisusest rääkides peetakse silmas seal elavate liikide arvu. Üks ökosüsteem on liigirikkam kui teine. Näiteks on kõrb liigivaesem kui vihmamets.	Maakera teatud piirkonda  saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme.

 

Mis ohustab elurikkust?

Uute liikide teke, nende muutumine ja kadumine on osa eluslooduse evolutsioonist. Tänapäeval on aga liikide väljasuremine inimtegevuse tõttu muutunud liiga kiireks.

Elurikkuse vähenemist põhjustab:

1) elupaikade muutmine ja hävitamine, elupaikade killustamine;
2) keskkonna saastamine;
3) uute liikide sissetoomine aladele, kus neid varem pole olnud;
4) taime- ja loomaliikide hävitamine, (liigne kalapüük, üle küttimine, haruldaste loomadega kaubitsemine).
 

Kuidas kaitsta elurikkust?

Rahvusvaheline koostöö

Looduskaitseprobleemid on üleilmsed ja neid saab lahendada vaid rahvusvahelises koostöös.

• Ramsar’i konventsioon – märgalade kaitse
• Washingtoni konventsioon – kaubitsemise tõttu ohustatud liikide kaitse
• Berni konventsioon – Euroopa taimestiku, loomastiku ning nende elukohtade kaitse
• Rio de Janeiro – bioloogilise mitmekesisuse lepe

Eesti looduskaitse 

Liigikaitsel pole mõtet, kui poleks liigile sobivat elupaika ega teisi ökosüsteemi liikmeid. Eesti looduskaitse aluseks on looduskaitseseadus:

• Üksikobjektide kaitse (näiteks põlispuud, rändrahnud, millel on ökoloogiline, kultuuriline või esteetiline väärtus)
• Liikide kaitse (taime- ja loomaliigid) – Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, looma- ja seeneliiki.
• Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad) 

vt. https://kaitsealad.ee/et

Eestis on 6 rahvusparki:

• Vilsandi (Saaremaa) 
• Soomaa (Viljandimaa) 
• Lahemaa (Lääne-Virumaa) 
• Karula (Valgamaa) 
• Matsalu (Läänemaa) 
• Alutaguse (Ida-Virumaa)