- Avaleht
- 1. MOODUL
- 2. MOODUL
- 1. VIIRUSED
- 2. BAKTERID
- 2.1. Milline on bakteri ehitus?
- 2.2. Kuidas mõned bakterid elavad üle ebasobivad tingimused?
- 2.3. Milliseid tingimusi vajavad bakterid kasvamiseks?
- 2.4. Millest bakterid toituvad?
- 2.5. Millised haigused on põhjustatud bakterite poolt?
- 2.6. Kuidas ennast kaitsta bakteriaalsete haiguste eest?
- 2.7. Milleks kasutab inimene baktereid?
- 2.8. Milline on bakterite osa looduses?
- 2.9. Mis on pastöörimine ja steriliseerimine?
- 3. ALGLOOMAD
- 4. MILLINE ON ERINEVATE ORGANISMIDE SUURUS?
- Põhimõisted
- Harjutused
- 3. MOODUL
- 1. MILLE POOLEST ERINEVAD SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD?
- 2. MIS ISELOOMUSTAB KÄSNASID?
- 3. KES KUULUVAD AINUÕÕSSETE HULKA?
- 4. MILLISED ON OKASNAHKSETE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 5. KES KUULUVAD USSIDE HULKA?
- 6. MILLISED ON LIMUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 7. MILLISED ON LÜLIJALGSETELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 8. KUIDAS SELGROOTUD TOITU SEEDIVAD?
- 9. KUIDAS SELGROOTUD HINGAVAD?
- Harjutused
- Harjutused
- 4. MOODUL
- 1. MIS ON ELU JA KUIDAS SEE AVALDUB ERI ORGANISMIRÜHMADEL?
- 2. MIS ON ÜHIST KÕIKIDEL SELGROOGSETEL LOOMADEL?
- 3. KUIDAS ME RÜHMITAME SELGROOGSEID LOOMI?
- 4. KALAD
- 5. KAHEPAIKSED
- 6. ROOMAJAD
- 7. LINNUD
- 8. IMETAJAD
- 10. KUIDAS ON ORGANISMID KESKKONNAGA SEOTUD?
- 11. PÜSI – ja KÕIGUSOOJASUS
- 12. HINGAMINE
- 13. PALJUNEMINE JA ARENEMINE
- Harjutused
- 5. MOODUL
- 6. MOODUL
- 7. MOODUL
- 8. MOODUL
- 1. DNA, geenid ja kromosoomid
- 2. Soo määramine
- 3. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
- 4. Pärilikud haigused
- 5. Geneetiliselt muundatud organismid
- 6. Olelusvõitlus ja looduslik valik
- 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid
- 8. Elu tekkimine ning taime- ja loomariigi evolutsioon
- 9. Inimese evolutsioon
- Harjutused
Bioloogia kursus põhikooliõpilastele
3.1 Mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgustikust?
Kõik organismid vajavad elamiseks toitu. Toidu koostis ja selle saamise viis on eri organismidel erinev. Taimed on esmased orgaanilise aine tootjad (fotosünteesivad). Loomad toituvad kas taimedest või loomadest ja on tarbijad.
Organismidevahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelatena. Toiduahelaid on mitmesuguseid. Eristatakse kisk-, lagu- ja nugiahelaid.
Toiduahelat kujutatakse ahelana, mille lülideks on organismid. Nooled nende vahel näitavad, mis suunas liigub toidust saadav energia.
Mis iseloomustab kiskahelat?
- Kiskahela esimese lüli (astme) moodustavad alati taimed kui tootjad.
- Järgmised lülid moodustavad loomad. Nad on tarbijad, kes vajavad eluks valmis orgaanilist toitu.
- Taimedest toituvad loomad (taimtoidulised) on esimese astme tarbijad.
- Taimtoidulistest loomadest toituvad loomad (putuktoidulised, kiskjad, segatoidulised) on teise astme tarbijad.
- Teise astme tarbijatest toituvad loomad on kolmanda astme tarbijad jne. Kiskahela viimast lüli nimetatakse tippkiskjateks.
Mis iseloomustab laguahelat?
Laguahelas muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide jäänused lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Laguahelas kasutab iga järgmine tarbija eelmise tarbija jääke: ahel algab taime- või loomajäänuste tarbijatega ja lõpeb mikroorganismidega, kes lagundavad nende elutegevuse jääke. Laguahel seob looduse elus ja eluta osa ühtsesse aineringesse.
Mis iseloomustab nugiahelat?
Nugiahelas (parasiittoiduahelas) on iga järgnev lüli eelmise parasiit ja toitub selle elusatest kudedest.
Mille poolest erineb toiduvõrgustik toiduahelast?
Looduses on toiduahelad omavahel seotud ja moodustavad ökosüsteemis toiduvõrgu. See tähendab, et taimtoiduline loom võib kasutada toiduks mitmeid erinevaid taimi ja on ise toiduks erinevatele loomtoidulistele loomadele. Loomtoiduline loom võib aga toituda erinevatest loomadest ja olla ise toiduks mitmesugustele loomadele.
