1.1. Mis on liik, populatsioon ja kooslus?

Liik

– see on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi.
Ladina keeles  tähistatakse liigi nime kahe sõnaga. Esimene sõna näitab perekonda, kuhu liik kuulub. 
Tänapäeval on kõik teadaolevad liigid paigutatud nende sarnasuse ja oletatava sugulusastme põhjal eluslooduse süsteemi. 

• Mustela lutreola – Euroopa naarits
• Mustela nivalis – nirk jne.

Mustela (perekond naarits) on perekonnanimi. Seega, Euroopa naarits ja nirk kuuluvad ühte perekonda. 

Populatsioon

Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid moodustavad populatsiooni. 
Populatsioon on väiksem üksus kui liik.  Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. 

• Peipsi järve ahvenate populatsioon. 
• Kahe erineva järve  (Peipsi järve ja Saadjärve) ahvenate populatsioonid.

Kooslus

Kõik ühe elupaiga populatsioonid moodustavad koosluse.

• Niidu koosluse moodustavad lepatriinude, valge ristiku, karikakarde ja koerliblikate populatsioonid (vaata järgmist joonist)

Populatsioon

Rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas elupaigas.

Kooslus

Eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.