12. Suguelundkond

12.1. Mis on suguelundite ülesanne?

Suguelundid on vajalikud paljunemiseks. Ajuripatsi toodetud hormoonide mõjul hakkavad sugueelundid murdeeas tootma sugurakke ja suguhormoone.

12.2. Millised on mehe suguelundid?

 

• Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre.
• Välimised suguelundid on munandikott ja suguti.
• Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud  ehk spermid ehk seemnerakud.
• Munandid sünteesivad meessuguhormoone (testosteroone).
• Munandid hakkavad talitlema poistel 12-15 a vanuses.
• Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teisesed sugutunnused: karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl jt

Vaata videot

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut

 

12.3. Millised on naise suguelundid?

• Sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp.
• Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud.
• Munasarjad toodavad naissuguhormoone.
• Munarakkude eellased tekivad juba looteeas.
• Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes 11-14 a vanuses.
• Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teisesed sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju jt.

Vaata videot

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut

 

12.4.  Mille poolest erineb sugurakkude areng naistel ja meestel?

 

Meessugurakkude arenemine

Naissugurakkude arenemine

Spermid moodustuvad munandites. Spermid hakkavad tellima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes. Korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes. Ühe spermi arengutsükkel kestab umbes 80 päeva. Sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni. Ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi. Spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud (valged vererakud) hävitavad nad.

Munarakud moodustuvad munasarjades. Kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Munarakud hakkavad valmima murdeeas suguküpsuse saabudes, üks munarakk korraga. Küpsed munarakud eralduvad munasarjadest perioodiliselt (umbes iga 28 päeva järel). Munarakkude valmimine kestab 45. -50. eluaastani. Naise elu jooksul valmib enamasti ükshaaval umbes 400 munarakku. Mitteviljastunud munarakk eemaldub organismist menstruatsiooni käigus. Kui munarakk viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode.

 

12.5. Kuidas toimub viljastumine?

Viljastumine toimub munajuhas.

Munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. Munasarjast vabanenud munarakk liigub läbi kõhuõõne munajuhasse. Munaraku eluiga on kuni 24 tundi. Kui ta selle aja jooksul ei kohtu seemnerakuga, siis viljastumist ei toimu.

Spermid liiguvad tupest läbi emaka munajuhasse. Viljastumine, munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumasse ühinemine, toimub munajuhas. Munajuhas ründavad munarakku tuhanded spermid, kuid ainult üks sperm viljastab munaraku.

Viljastunud munarakk hakkab jagunema, tekib rakkude kobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale, st pesastub. Sellele kohale emaka seinas, kus rakukobar pesastus, moodustub platsenta. Läbi platsenta toimub ema ja loote vahel ainevahetus, sealjuures inimalge ja ema veri kokku ei puutu.

 

Rakukobarast areneb idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. Kolmanda arengukuu alguseks muutub idulane väliselt inimesega sarnaseks, nüüd nimetatakse teda looteks. Looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega.

Vaata videoid:

Sugulisel teel levivad haigused: algloomad.

Sugulisel teel levivad haigused: viirushaigused

Sugulisel teel levivad haigused: bakteriaalsed haigused

12.6. Millest oleneb inimese sugu? 

Rakutuumas asuvad kromosoomid, milles talletub pärilik informatsioon. Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi (44+XY mehel ja 44+XX naisel), kusjuures XY ja XX on sugukromosoomid. Mehel on seega erinevad sugukromosoomid (X ja Y), naisel on aga mõlemad sugukromosoomid ühesugused (X ja X).

Sugurakkudes on poole vähem kromosoome kui keharakkudes, seega 23 kromosoomi (mehel 22+X või 22+Y ja naisel 22+X).

Viljastamise momendil, kui ühinevad sperm ja munarakk, määratakse tulevase lapse sugu. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi (X või Y) kandev sperm munaraku viljastab.