3.6. VARS

3.6.1. Missugused ülesanded on vartel? 

•  Toestab taime
•  Kannab fotosünteesivaid lehti ja paljunemisorganeid ning suunab neid ülespoole
•  Ühendab juuri lehtede ja õitega ning transpordib vett ja selles lahustunud  aineid ühest taimeosast teise.

3.6.2. Millised on taimede varred? 

Erinevad varretüübid:

• puitunud vars – mänd, kask, kuusk
• rohtne ja püstine vars – mõõl, karikakar
• väänduv vars – seatapp
• roniv vars – luuderohi
• roomav vars – hanijalg
• muundunud vars/võsu (mugul) – kartul
• muundunud vars/võsu (sibul) – tulp, küüslauk
• risoom, maa- alune vars – võsaülane, naat, orashein
   

3.6.3. Milline on varre ehitus?

Vart katab kattekude (koor), mille all asub niineosa ja keskele jääb puiduosa. Niine- ja puiduosa vahel asub kambium.  Kambiumirakkude jagunemise tulemusena taime vars või oks jämeneb.

Joonis 16. Varre ehitus.

 

3.6.4. Kuidas moodustuvad aastarõngad? 

Kambiumirakkude ebaühtlasest jagunemisest tekivad aastarõngad.  Kevadel, kui vett ja toitaineid on külluses, tekitavad kambiumirakud suure läbimõõduga puidurakke. Varre ristlõigul paistab see osa puidust heledana.

Suve lõpus ja sügisel tekitab kambium väikese läbimõõduga puidurakke, mis ristlõigul on nähtavad tumedana.

Kui ei ole aastaaegu, ei teki puudel ka aastaringe, näiteks vihmametsas. 

			Aastarõngaste järgi saab määrata puu vanust

Joonis 17. Aastarõngad

 

3.6.5. Kuidas ained varres liiguvad? 

Mööda varre niineosa kulgeb laskuv vool, see tähendab, et fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained liiguvad lehtedest teistesse taimeosadesse.

Mööda puiduosa kulgeb tõusev vool,  see tähendab, et vesi koos selles lahustunud ainetega liigub juurtest ülespoole muudesse taimeosadesse.

Vaata videot: