9. Meeleelundid

9.1. Millised meeleelundid on inimesel?

Meeleelundite hulka kuuluvad:

• nägemiselund- silm
• kuulmis- ja tasakaaluelund –kõrv
• haistmiselund  – ninaõõs
• maitsmiselund – keelel maitsmisnäsad
• kompimiselund- naha retseptorid

Meeleelundite ülesanne on võtta keskkonnast vastu informatsiooni. Meeleelundite tunderakkudes ehk retseptorites tekib vastuseks välisele ärritusele närviimpulss. Retseptoritest liigub närviimpulss mööda närve ajusse, kus seda analüüsitakse, ning seejärel organism reageerib vastavalt ärritusele.

Meeleelundid aitavad tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakti keskkonnaga.

9.2. Milline on silma ehitus?

Tabel. Silma osade ülesanded
 

Silma osa	Ülesanne
sarvkest	Aitab koondada valguskiiri läätsele.
vesivedelik	Kaitseb läätse.
silmaava	Siit kaudu pääsevad valguskiired läätsele. Reguleerib silma langeva valguse hulka, eredas valguses see aheneb ja hämaras suureneb.
vikerkest	Reguleerib silmaava suurust.
silmalääts	Murrab valguskiiri, nii et need koonduksid ühte punkti võrkkestal.
ripslihas	Muudab läätse kuju.
kõvakest	Katab silmamuna tagantpoolt.
soonkest	Varustab silma rakke hapniku ja toitainetega.
võrkkest	Sisaldab valgustundlikke rakke. Kujutis tekib võrkkestale vähendatud ja ümberpööratud kujul.
pimetähn	Koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke, siit algab nägemisnärv.
kollatähn	Koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem.
nägemisnärv	Juhib närviimpulsid ajusse.
klaaskeha	Aitab koondada valguskiiri.

 

Võrkkestas on kahte tüüpi valgustundlikke närvirakke:

a) kolvikesed, mis võimaldavad nägemist päevavalguses, eristavad värve;

b) kepikesed, mis võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses, eristades objektide heledust ja tumedust.

 

9.3. Mis on lühi- ja mis kaugelenägevus?

Lühinägevus	Kaugelenägevus
Lähedale näeb hästi, kaugele ebateravalt Põhjused: silmalääts liiga kumer või silmamuna liiga pikergune kujutis tekib võrkkesta ette Häire parandamine: kanda nõgusate ehk miinusklaasidega (-) prille	Kaugele näeb hästi, lähedale ebateravalt Põhjused: silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem kujutis tekib võrkkesta taha Häire parandamine: kanda kumerate ehk plussklaasidega (+) prille

 

9.4. Miks osa inimesi ei erista värve? 

Mõni inimene on värvipime ega erista mõningaid värve, sagedamini ei eristata rohelist ja punast värvust. 

Põhjuseks on kaasasündinud pärilik häire, sagedamini meestel (suguliiteline puue). Värvipimedus ei ole kahjuks ravitav.

Vaata videot “Kuidas me värve näeme?”

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut

9.5. Kuidas hoida oma nägemist? 

• Sobiv lugemiskaugus 30 -35 cm.
• Töökoht peab olema hästi valgustatud.
• Kirjutamisel peab valgus langema vasakult paremakäelistel.
• Lugeda ei tohiks sõitvas sõidukis.
• Arvutiga töötades on oluline, et kujutis poleks liiga ere, ekraan oleks silmadest 60 cm kaugusel, selle ülaserv silmade kõrgusel või madalamal. Iga 45 minuti järel veerand tundi puhkama.
• Jälgi, et toidus oleks piisavalt A-, B- ja C- vitamiine.
• Eredas valguses kanna päikeseprille.

9.6. Mis ülesandeid täidab kõrv?

Kõrv on kuulmis- ja tasakaaluelund, mis koosneb kolmest osast: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv. Ainult kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb.

Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekib kuulmisaisting.  Helid võivad sisekõrva kanduda ka otse koljuluude kaudu.

Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad kotikujulised moodustised (mõik ja kotike) koos poolringkanalitega. Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Keha asendit ja liigutusi aitavad tajuda ka lihastes ja liigestes paiknevad närvirakkude kogumid.

Tabel. Kõrva osade ülesanded
 

Kõrvaosa	Ülesanne
väliskõrv	Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.
keskkõrv	Siin asuvad kuulmeluukesed (vasar, alasi ja jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrv on ühenduses välisõhuga  kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
sisekõrv	Ühes õõnes on kuulmiselund (tigu) ja teises õõnes tasakaaluelund (mõik, kotike ja poolringkanalid)

 

Vaata videot “Kui kõrgeid ja madalaid helisid inimesed kuulevad?” 

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut

9.7. Kuidas inimene tunneb maitset?

Maitsmisretseptorid paiknevad keelel maitsmispungades. Maitse tundmiseks peab suus olev aine lahustuma süljes. Inimene tajub viit põhimaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit.

Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks.

Vaata videot “Kuidas me maitset tunneme?” 

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut

9.8. Kuidas inimene tunneb lõhna? 

Haistmiselund (haisterakkude kogum) paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas. Lõhnataju abil saame infot sissehingatava õhu koostisest, toidu kõlblikkusest jm.

• Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit).
• Inimene suudab eristada ligi 10 000 erinevat lõhna.

9.9.  Milleks inimesele on vaja kompimismeelt?

Kompides on võimalik kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jm. Komperakud nahas tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Komperakkude arv naha eri piirkondades on erinev. Eriti tundlik  on nahk sõrmeotstel, jalataldadel, huultel. Kompimine aitab inimesel orienteeruda käsikaudu pimedas, hoiduda end vigastamast, imikueas avastada ja tunnetada asju.