- Avaleht
- 1. MOODUL
- 2. MOODUL
- 1. VIIRUSED
- 2. BAKTERID
- 2.1. Milline on bakteri ehitus?
- 2.2. Kuidas mõned bakterid elavad üle ebasobivad tingimused?
- 2.3. Milliseid tingimusi vajavad bakterid kasvamiseks?
- 2.4. Millest bakterid toituvad?
- 2.5. Millised haigused on põhjustatud bakterite poolt?
- 2.6. Kuidas ennast kaitsta bakteriaalsete haiguste eest?
- 2.7. Milleks kasutab inimene baktereid?
- 2.8. Milline on bakterite osa looduses?
- 2.9. Mis on pastöörimine ja steriliseerimine?
- 3. ALGLOOMAD
- 4. MILLINE ON ERINEVATE ORGANISMIDE SUURUS?
- Põhimõisted
- Harjutused
- 3. MOODUL
- 1. MILLE POOLEST ERINEVAD SELGROOGSED JA SELGROOTUD LOOMAD?
- 2. MIS ISELOOMUSTAB KÄSNASID?
- 3. KES KUULUVAD AINUÕÕSSETE HULKA?
- 4. MILLISED ON OKASNAHKSETE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 5. KES KUULUVAD USSIDE HULKA?
- 6. MILLISED ON LIMUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 7. MILLISED ON LÜLIJALGSETELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED?
- 8. KUIDAS SELGROOTUD TOITU SEEDIVAD?
- 9. KUIDAS SELGROOTUD HINGAVAD?
- Harjutused
- Harjutused
- 4. MOODUL
- 1. MIS ON ELU JA KUIDAS SEE AVALDUB ERI ORGANISMIRÜHMADEL?
- 2. MIS ON ÜHIST KÕIKIDEL SELGROOGSETEL LOOMADEL?
- 3. KUIDAS ME RÜHMITAME SELGROOGSEID LOOMI?
- 4. KALAD
- 5. KAHEPAIKSED
- 6. ROOMAJAD
- 7. LINNUD
- 8. IMETAJAD
- 10. KUIDAS ON ORGANISMID KESKKONNAGA SEOTUD?
- 11. PÜSI – ja KÕIGUSOOJASUS
- 12. HINGAMINE
- 13. PALJUNEMINE JA ARENEMINE
- Harjutused
- 5. MOODUL
- 6. MOODUL
- 7. MOODUL
- 8. MOODUL
- 1. DNA, geenid ja kromosoomid
- 2. Soo määramine
- 3. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
- 4. Pärilikud haigused
- 5. Geneetiliselt muundatud organismid
- 6. Olelusvõitlus ja looduslik valik
- 7. Bioloogilise evolutsiooni tõendid
- 8. Elu tekkimine ning taime- ja loomariigi evolutsioon
- 9. Inimese evolutsioon
- Harjutused
Bioloogia kursus põhikooliõpilastele
6. Hingamiselundkond
6.1. Miks me hingame?
Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku enegiat. Hingamine põhineb organismi ja väliskeskkonna vahelisel gaasivahetusel, mida vahendavad hingamiselundid. Hingamiselundid on inimesel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud.
6.2. Mis on rakuhingamine?
Veri kannab hapniku kopsudest rakkudesse. Rakkudes lõhustatakse hapniku osavõtul glükoos, mille tulemusena vabaneb energia (ning moodustuvad vesi ja süsihappegaas). Seda protsessi nimetatakse rakuhingamiseks ja see toimub mitokondrites. Veri viib tekkinud süsihappegaasi rakkudest kopsudesse, kust see välja hingatakse.
6.3. Milline on inimese hingamiselundite ehitus?
- Ninaõõnt ja hingetoru vooderdab seestpoolt ripsepiteel, selle eritatud lima seob tolmu ja mikroobe ning ripsmekesed suunavad need väljapoole.
- Kõris on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, need aitavad tekitada helisid.
- Kopse katab kopsukelme, mis aitab vähendada hingamisel tekkivat hõõrdumist.
- Kopsus hargnevad kopsutorud väiksemateks harudeks, mis lõpevad väikeste mullitaoliste kopsusompude ehk alveoolidega.
- Kopsud koosnevad peamiselt kopsusompudest, milles on õhk.
6.4. Kuidas toimub gaasivahetus kopsudes?
- Kopsudes toimub gaasivahetus (difusiooni teel). Kopsusompude suur pindala tagab tõhusa gaasivahetuse.
- Kopsusompude õhukesed seinad on ümbritsetud verekapillaaridega. Läbi kopsusompude ja veresoonte seinte läheb õhuhapnik verre ning süsihappegaas verest kopsusompudesse.
6.5. Kuidas toimub sisse- ja väljahingamine?
- Sissehingamisel vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, aidates rinnaõõne mahtu suurendada ja õhku kopsu tõmmata.
- Väljahingamisel vahelihas ja roietevahelised lihased lõtvuvad, aidates rinnaõõne ruumala vähendada ja õhku kopsudest välja suruda.
- Sissehingamisel liigub hapnikurikas õhk mööda hingamiselundeid väliskeskkonnast kopsusompudesse, väljahingamisel liigub süsihappegaasirikas õhk kopsusompudest välja.
- Täiskasvanud inimene hingab puhkeolekus umbes 16 -18 korda minutis.
Harjuta:
https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/24992-Hingamine/244859
Vaata videoid: Hingamiselundkond ja hingamine
