9. Inimese evolutsioon

Kes olid nüüdisinimese eellased?

Tänapäeva inimene – Homo sapiens sapiens – kuulub ainsa liigina perekonda inimene (Homo). Inimese lähimateks sugulasteks tänapäeva loomariigis on inimahvid. Nende sarnasus ilmneb kehaehituses, füsioloogias, kromosoomides, geenides jm.  Inimest eristab inimahvidest kõige enam kõne- ja abstraktse mõtlemise võime. 

Inimesel ja inimahvidel olid ühised ahvilaadsed eellased. Umbes 5.7 miljonit aastat tagasi hargnes ahvilaadsete eellaste areng kahte suunda: inimlasteks ja inimahvideks.

3,5 miljonit aastat tagasi kujunesid Aafrikas esimesed inimlased, neid nimetati austrolopiteekideks ehk ahvinimesteks. Nad asusid puudelt elama maismaale.

Austrolopiteekidest  arenesid umbes 2,3 miljoni aasta eest Aafrikas esimesed inimese perekonna esindajad. Neile pandi nimeks osav inimene (Homo habilis), sest nad oskasid valmistada algelisi tööriistu

1.9 miljonit aastat tagasi kujunes nendest püstine inimene (Homo erectus). Püstine inimene levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse.

Nüüdisaegne inimene ehk arukas inimene (Homo sapiens) kujunes samuti Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 tagasi hakkas arukas inimene Aafrikast välja rändama  ja jõudis kõikidele mandritele.

Samal ajal nüüdsaegse inimesega elasid Euroopas ja Aasias neandertallased (200 000 kuni 30 000 tagasi). Arvatakse, et nad moodustavad inimese sugupuu ühe kõrvalharu.

Vaata videot:

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Muuda nõusolekut