8.4. Millised on selgroogsete loomade peamised meeled ja meeleorganid?

Mõtle: Mille abil sa tunned maitset, lõhna ja kuuled?

Selgroogsete loomade peamised meeled ja meeleelundid:

• Nägemine – silmad (kiirusilm tuataara-sisalik)
• Kuulmine – kõrvad
• Haistmine – nina, Jakobsoni elund
• Maitsmine – keel
• Kompimine – kompekarvad, nahk, kompesuled (öösorr)
• Küljejoon – (kalad, kullesed)
• Elektrielund – (kalad, nokkloom)
• Magnetvälja taju – (linnud, kilpkonnad)
• Vibratsioon – tasakaaluelund sisekõrvas, (maod)

Millest sõltuvad selgroogsete loomade meeled?

Mõtle: Miks mutt näeb kehvemini kui karihiir?

Selgroogsete loomade meeled sõltuvad nende eluviisist:

• Ööloomad – haistmine ja kuulmine hästi arenenud; läikepiige silmades – loomad, kelle silmad öösel valguses säravad
• Päevaloomad- nägemine
• Mullas elavad loomad – vibratsioon, kompimine
• Veekeskkonnas elavad loomad – vibratsioon, kuulmine, elektrielund, küljejoon
• Õhus liikuv ja toituv loom – nägemine

Mõtle: Miks on loomadel kaks silma? Pane üks silm kinni. Kuidas muutus sinu nägemine?

Silmad võivad loomadel peas paikneda erinevalt. Rohusööjatel loomadel paiknevad  silmad pea külgedel. Nende nägemine ei ole eriti terav, aga vaateväli on lai. Loom vaatab ühe silmaga ühes ja teisega teises suunas ning nii märkab ta vaenlast varakult.

Kiskjate silmad paiknevad lähestikku. Loom vaatab objekti (saaklooma) mõlema silmaga korraga ja saab sellest ruumilise ettekujutuse. Silmade lähestikku paiknemine võimaldab täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi ning tabada saaki. Kiskjate vaateväli on kitsas, näeb otse ette.