Kehakatted
Nahk ja karvad
|
Õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis- ja villkarvadest.
|
Jäsemed
Neli jäset
|
Kerele kinnituvad jäsemed on suunatud otse alla, need võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada keerulisi liigutusi.
|
Luustik
Kolju, selgroog, roided, ees- ja tagajäsemeluud
|
Suhteliselt ümar kolju nii, et sellesse mahuks suur peaaju. Kaelalülisid on seitse, seetõttu on kael painduv. Siseelundeid kaitseb rinnakorv, mis koosneb selgrooga ühendatud roietest ja rinnaluust.
|
Hingamiselundid
Kopsud
|
Väga suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda.
|
Vereringeelundid
Neljakambriline süda (2 koda, 2 vatsakest, vatsakeste vahel täielik vahesein), keha- ja kopsuvereringe
|
Vereringe jaguneb keha- ja kopsuvereringeks. Südames on arteriaalne ja venoosne veri täielikult teineteisest eraldatud, seega liigub kehasse hapnikurikas veri. Kopsuvereringes toimub gaasivahetus täiusliku ehitusega kopsude tõttu kiiresti. Nii saavad kõik elundid kiiresti hapniku- ja toitainerikast verd.
|
Seedeelundid
Suuõõs, neel, söögitoru, magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed
|
Toit purustatakse suus hammastega. Toidu seedimine algab suus, jätkub maos ja lõpeb sooles. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre.
|
Erituselundid
Neerud, soolestik, kopsud osal ka nahk
|
Tahked jääkained eraldatakse jämesoole ja vedelad neerude ning süsihappegaas kopsude kaudu. Mõnel imetajal eritub vett ja soolasid higiga läbi naha.
|
Meeleelundid
Silmad, kõrvad jt
|
Peamiselt nägemine, kuulmine, haistmine ja kompimine aitavad tajuda ümbrust, leida toitu ja vältida ohte. Helisid aitavad püüda kõrvalestad, mida teistel loomarühmadel ei esine.
|
Närvisüsteem
Seljaaju, peaaju, närvid
|
Loomarühmadest kõige täiuslikuma ehitusega peaaju. Eriti hästi on arenenud suuraju, mis tagab keeruka käitumise, hea mälu ja suure õppimisvõime.
|
Ainevahetus
|
Vere kiire ringlemine, tõhus gaasivahetus (tagab keha hea varustamise hapniku ja toitainetega) ning karvkate võimaldavad hoida kõrget ja püsivat kehatemperatuuri. Seega on imetajad kiire ainevahetusega püsisoojased loomad
|