Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

5.3. Mis iseloomustab rõngusse?

Keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Keha toeseks on nahklihasmõik, mis koosneb epiteelist ja kahest kihist lihastest selle all. Lihased võimaldavad liikumist. Nahklihasmõik talitleb ka meeleelundina. Nahk on limane ja niiske (vihmauss hingab naha kaudu). Kehaõõnes  paiknevad seede-, eritus-, sigimiselundid, veresooned ja närvisüsteem. Vereringe on suletud, st veri voolab kogu oma teel veresoontes. Pikisooned, mis kulgevad piki selgmist ja külgmist poolt, on igas lülis ühendatud ringsoontega. Südant pole, vere panevad liikuma eesmised ringsooned. Liitsugulised loomad, otsene areng.

Väheharjasussid

Näiteks vihmauss

Hulkharjasussid

Näiteks harjasliimukas

Kaanid

Näiteks apteegikaan

  • Keha koosneb ühesuguse ehitusega põhilülidest
  • Pea erineb vähe ülejäänud lülidest.
  • Igal lülil 4 kimpu harjaseid.
  • Nahas palju limanäärmeid
  • Hingavad naha kaudu.
  • Tunderakud üle kehapinna, eriti keha eesosas.
  • Tajuvad valgust, keemilisi aineid, eriti hästi on arenenud kompimismeel.
  • Kinnine vereringe.
  • Elavad mullas või magevetes
  • Pea on selgelt eristunud ja varustatud meeleelunditega. Valguse tajumiseks on neil silmad.
  • Igal lülil paar labajaid jätkeid harjaste kimpudega.
  • Hingavad lõpustega
  • Toitu haaravad tugevate lõugadega
  • Elavad meredes.
  • Lapiku kehaga
  • Keha ees- ja tagaosas iminapad.
  • Täppsilmad.
  • Osa kaane elab ka vihmametsas.
  • Osa toitub teiste loomade verest.

Joonis. Vihmaussi ehitus

Lisalugemine

Selgrootute meeled https://www.taskutark.ee/selgrootute-meeled/

Vaata videot

Kaanid (videosari Looduskaitse 100):

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

Accept Cookies