5.1. Mis iseloomustab kahepaikseid?

Kehakatted

Õhuke nahk ja lima

Limanäärmete nõre hoiab naha niiske ja kaitseb kuivamise eest.

Lima vähendab ujumisel vee hõõrdumist.

Jäsemed

Neli varvastega lõppevat jäset

Jäsemed võimaldavad liikuda hüpates või kõndides.

Ujunahad tagajalgade varvaste vahel võimaldavad kiiremini ujuda.

Meeleelundid

Silmad ja kuulmiselundid

Suurte silmadega saab hästi ümbrust jälgida. Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest silmalaug.

Peast välja ulatuvad silmad võimaldavad hästi jälgida ümbrust ka vees ujumisel.

Hingamiselundid

Nahk ja kopsud

Hingavad kopsudega õhuhapnikku, maismaal on läbi naha hingamisel väike osa.

Läbi naha hingavad vees lahustunud hapnikku, aktiivse liikumise korral käivad vee pinnal kopsudega õhku hingamas.

Luustik

Kolju, selgroog, rinnaluu, ees-ja tagajäsemeluud

Tugev luustik toestab keha ja kaitseb siseelundeid. On vaid üks kaelalüli, see võimaldab pead üles-alla liigutada.

Vereringeelundid

Kolmekambriline süda, keha- ja kopsuvereringe

Kopsuvereringes rikastub veri kopsudes hapnikuga ja kehavereringe kannab hapniku kehas laiali. Tihe veresoonte võrgustik nahas võimaldab hingata vees kehapinna kaudu.

Ainevahetus

Ainevahetus on aeglane ja sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist, nad on kõigusoojased. Talvitumisel veekogu põhjas kehatemperatuur langeb ja ainevahetus aeglustub.