3.3. Mis on ökoloogiline tasakaal?

Toiduvõrgu kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku, milles iga järgmine toiduahela lüli reguleerib eelmise arvukust. Eri organismide vahel kujuneb tasakaal, st taimede hulk määrab ära, kui palju taimtoidulisi loomi koosluses saab elada. Nende hulgast omakorda sõltub, kui palju saab koosluses elada kiskjaid. Kuigi mõne liigi arvukus vahel suureneb, taastub see varsti teiste organismide mõjul või kujuneb uus tasakaal. Näiteks reguleerivad hundid põdra populatsiooni arvukust.

Joonisel on kujutatud põdra ja hundi populatsioonilaineid. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.

Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu kiskja arvukus, mis teatud aja pärast toob kaasa saaklooma arvukuse vähenemise. 

Seega on kiskja ja saaklooma populatsiooni arvukus teineteisest sõltuvuses.

Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus ehk ökosüsteem püsib ajas enam-vähem muutumatus olekus. Kuigi mõne liigi arvukus vahel suureneb, taastub see varsti teiste organismide mõjul või kujuneb uus tasakaal.

Ökosüsteemis võivad toimuda nii suured muutused, mille tagajärjel senine looduslik tasakaal kaob ja üks ökosüsteem asendub teisega.

Sageli on selle põhjuseks:

• Mõne olulise liigi kadumine või paljunemine plahvatuslikult või kui tuuakse sisse võõrliik.
• Välised looduslikud tegurid: torm, metsatulekahju, üleujutused jms.
• Inimese tegevus, näiteks keskkonna saastamine (nafta reostus) või majandustegevus (metsaraie).