3,2. VILI ja LEVIMINE

3.2.1. Kuidas me liigitame vilju?

Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. Lihakviljad on valminult lihakad ja mahlased (näiteks õunal või pirnil õunvili, tomatil mari ja ploomil luuvili).

Valminud vilju, mis sisaldavad väga vähe vett, nimetatakse kuivviljadeks. Need jaotatakse omakorda ava- ja sulgviljadeks. Avaviljad küpsedes avanevad ja seemned varisevad (näiteks hernel kaun , moonil kupar). Sulgviljad ei avane, sest neis on ainult üks seeme (näiteks pärnal pähklike, võilillel ja päevalillel seemnis, rukkil teris).

Joonis 8. Erinevad viljatüübid

 

Seemnete arv viljas sõltub viljastatud seemnealgmete arvust sigimikus.
 

3.2.2. Kuidas viljad levivad?

Viljade ja seemnete rohkus, nende võime taluda ebasoodsaid keskkonnatingimusi ning laialdane levimine emataimest kaugemale kindlustab taimedele järglaskonna ja püsimajäämise.

Paljud viljad on kohastunud levima tuule ja loomade abil. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged, neil on kas lennutiivad või- karvad.

Loomad levitavad vilju mitmel viisil. Need võivad kanduda edasi, haakudes loomade karvadesse (kuivviljad). Mahlakad viljad on loomadele toiduks. Seemned on kaetud tugeva kestaga ning läbivad vigastamatult loomade seedekulgla.

On taimi, kes levitavad ise oma seemneid. Neil on paikviljad, mis avanevad  valmides iseenesest  ja paiskavad oma seemned ümbruskonda laiali.

Veetaimedel on viljades sageli õhupõied, mis hoiavad neid vee peal ja nad levivad vee abil.

 

 Tabel 6. Viljade levimisviisid. 

Viljade levimisviisid	Ehituslik eripära	Näited
Tuullevi	a)  lennutiibadega b) lennukarvadega	a)  vaher, pärn, saar, kask b) ohakas, võilill, paju, põdrakanep
Loomalevi	a) mahlakad viljad- loomad söövad b) haakekonksudega- jäävad karvadesse kinni	a) toomingas, maasikas, sarapuu b) takjas, ruse, mõõl
Iselevi	paiskviljad – seemned paiskuvad laiali	lemmalts,  läätspuu, moon, kannike
Vesilevi	a) õhuruumid viljades b) lima seemnete peal	a) tarn b) vesiroos

 

Järjest enam aitab viljade levimisele kaasa inimene. Kultuurtaimede seemneid levitab inimene teadlikult. Tahtmatult levivad koos kultuurtaimedega umbrohud. Nende viljad ja seemned kanduvad edasi liiklusvahendite ning kaubaga. Võõramaiseid taimi võib kohata eelkõige raudteede ja sadamate ümbruses. Niisuguseid juhuslikult sisserännanud taimi nimetatakse tulnukateks.  Inimese poolt  sissetoodud liike aga võõrliikideks. Mõned nendest kodunevad kiiresti ja levivad erinevatele kasvukohtadele (Kanada õnnehein, lõhnav kummel, Sosnovski karuputk).

Vaata videot