3.1. ÕIS JA TOLMLEMINE

3.1.1. Milline on õie ehitus?

Õie osadeks on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas, mis kinnituvad õiepõhjale. 

Joonis 5. Õie ehitus

Emakas koosneb emakasuudmest, -kaelast ja sigimikust. Sigimikus asuvad seemnealgmed. Tolmukal saab eristada tolmukapead, kus arenevad tolmuterad, ning tolmukaniiti. Õied võivad olla mõlemasugulised ehk liitsugulised, siis on õies nii emakas kui tolmukas, või lahksugulised – õies on kas ainult emakas (emasõis) või ainult tolmukad (isasõis).
 

3.1.2. Kuidas jõuab õietolm emakasuudmele? 

Õietolmu kandumist tolmukailt emakasuudmeile nimetatakse tolmlemiseks. Kui emakasuudmele langeb õietolm samast õiest, siis toimub isetolmlemine. Kui aga emakasuudmele satub  teise taime õietolm, toimub võõrtolmlemine. Kõige tavalisemad võõrtolmlemise viisid on putuk- ja tuultolmlemine.

 

Joonis 6. Tolmlemisviisid
 

3.1.3. Mille poolest erinevad putuk- ja tuultolmlejate taimede õied?

Putuktolmlejate ja tuultolmlejate taimede õied on väga erinevad. 

Teravalehine tamm on tuultolmleja	Karikakar on putuktolmleja.

Joonis 7. Tuultolmleja ja putuktolmleja  taimede õied.

 

Tabel 5.   Putuktolmlejate ja tuultolmlejate taimede õite võrdlus. 

Õie omadus	Putuktolmlejad	Tuultolmlejad
Värvus	Erksavärvilised ( kollased, punased, lillad, valged)	Rohelist värvi, tagasihoidlikud
Kroonlehed	Suured või väikesed õied koondunud õisikusse	Kroonlehed väikesed
Tolmukad	Püstised	Rippuvad
Emakasuue	Kaetud magusa ja kleepuva nektariga	Emakasuue meenutab pintslit
Lõhn	Tugev lõhn, mis meelitab putukaid ligi	Lõhn puudub
Tolmuterad	Suured ja kleepuvad	Väikesed ja hästi palju

Peale tolmlemist toimub viljastamine ning hakkavad arenema seemned. Viljastamiseks nimetatakse seemneraku ühinemist munarakuga. See on suguline paljunemine.