3. KES KUULUVAD AINUÕÕSSETE HULKA?

• Lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks õõs.
• Kiireliselt sümmeetrilised hulkraksed loomad.
• Keha koosneb kahest rakukihist: välimisest ja sisemisest kihist, mille vahel on õhem või paksem rakkudeta kiht.
• Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud.
• Närvisüsteem on võrkjas.
• Eristatakse kahte eluvormi:  merepõhja talla abil kinnitunud polüüp ja  vees vabalt ujuv meduus.
• Paljunevad pungudes ja suguliselt.
• Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult.
• Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid elavad enamasti kolooniatena, moodustavad korallrahusid.
• Eesti magevetes elab varshüdra ning Läänemeres meririst.

Hüdraloomad	Karikloomad	Õisloomad
Magevee polüüp hüdra (elab kinnitunult veekogu põhjas või taimedel). 1-1,5 cm pikk.	Tuntakse meduuside nime all.  Läänemeres elab meririst (ujub vabalt ringi).  Kummiku läbimõõt 5-10cm. Keerukas paljunemistsükkel	Mere põhja kinnitunud polüübid. Võrreldes eelnevate loomadega on nad keerukama ehitusega. Meriroosid elavad üksikult, korallid aga kolooniatena

Vaata videoid:

• Hüdraloomad

• Meririst ehk millimallikas:

• Õisloomad: https://youtube.com/shorts/Ev4WHKr0njo?feature=share

Tee lisaks taskutarga  harjutusi: https://www.taskutark.ee/test/ainuoossed/