2. Soo määramine

8.2.1 Mis määrab loomade soo?

Loomadel võib sugu olla määratud mitmeti. 

1. Keskkonnatingimustega: kas merikilpkonna munast areneb isas- või emasloom, sõltub välistemperatuurist. Paraku on sellisel soo määramisel suur puudus: kui temperatuur on pikka aega kas kõrge või madal, arenevad vaid ühest soost isendid.
    
2. Sugukromosoomidega: näiteks ühel soopoolel on lihtsalt üks kromosoom vähem  (XX/X), näiteks osadel putukatel.  Lindudel on emastel erinevad sugukromosoomid (ZW) ja isastel ühesugused (ZZ). Imetajatel on isastel erinevad sugukromosoomid (XY) ja emastel ühesugused (XX).

 Millest sõltub, kas perre sünnib poiss või tüdruk?

• Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome (46 kromosoomi).
• 46 kromosoomist kaks on sugukromosoomid (NB! Sugukromosoomid on kõikides keharakkudes).
• Mehe sugukromosoomide paari moodustavad kaks erinevat sugukromosoomi: üks suur X-kromosoom ja sellest väiksem Y-kromosoom.
• Naisel on sugukromosoomide paar ühesugune, kaks suurt kromosoomi ehk XX.
• Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese spermis ja munarakus on 23 kromosoomi.
• Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi sisaldav sperm munaraku viljastab.

Millised tunnused sõltuvad soost?

Sugukromosoomides on peale sugutunnuste ka mõningaid teisi tunnuseid määravaid geene. Näiteks on X kromosoomis verehüübimist määrav geen, aga ka daltonismi (värvipimedust) ja kiilaspäisust määravad geenid. Neid tunnuseid nimetatakse suguliitelisteks.

Kiilaspäisust, verehüübimatust ja daltonismi määravad retsessiivsed alleelid X kromosoomis ja kuna meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad need haigused alati, kui poiss on pärinud emalt X-kromosoomiga seda haigust määrava retsessiivse alleeli. Suguliitelised retsessiivsed haigused avalduvad meestel sagedamini kui naistel.