Bioloogia kursus põhikooliõpilastele

2. MIS ISELOOMUSTAB KÄSNASID?

Käsnal koed puuduvad, keha hoiab püsti lihtne sisetoes. Erinevat tüüpi rakud: tugirakud, katterakud, kaelusviburrakud.  Käsnade välimus ei meenuta loomi. Kinnituvad veekogude põhja. Toiduks kasutavad vees hõljuvaid toiduosakesi. Eestis elavad järve- ja jõekäsn. Enamik käsnaliike elab soojades meredes. Käsna suurus võib olla mõnest mm-st kuni meetrini. Kõige pikemaealised on klaaskäsnad (50 a).

 

  • Käsnad sigivad peamiselt pungumise teel, kuid ka sugurakkude abil.
  • Eestis elavatel käsnadel moodustuvad tugeva kestaga sisepungad.
  • Käsnadel on võime taastada kaotatud kehaosi. Seda kasutatakse pesukäsnade kunstlikul kasvatamisel.
  • Suured käsnad filtreerivad tuhandeid liitreid vett päevas, sõrmeotsasuurune käsn suudab puhastada ööpäevas kolm liitrit vett.

Vaata videot

Käsnad (Dayilii)

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

 

Käsnade tähtsus looduses

Käsnade tähtsus inimese elus

  • Biofiltrid.
  • Toiduks mõnedele loomadele.
  • Sümbioos krabide, vetikatega.
  • Elupaik tigudele, meritähtedele, väikestele vähikestele.
  • Pesukäsnad.
  • Ravimitööstuse tooraineks.

Joonis 17. Käsna ehitus

Harjutused käsnade kohta: http://taskutark.ee/test/kasnad-kui-esimesed-hulkraksed-loomad/

 

Accept Cookies