6.1. Miks on ravimid eriline kaup?

Selleks, et ravimit saaks turustada, peab ravimil olema müügiluba.

Ravimid on väga erilised selles mõttes, et mitte ükski teine kaup ei ole nii rangelt kontrollitud, kui on ravimid. Kogu ravimi tarneahel alates tehasest kuni apteegini peab vastama erinevates eeskirjades ettenähtud tingimustele ning on nõue, et iga etapi toimimise eest on vastutavad oma eriala pädevaimad spetsialistid – enamasti proviisorid. Selleks, et ravimit turustada, peab ravimil olema müügiluba, mis tagab selle, et apteeki jõudev ravim on kvaliteetne, tõhus ja ohutu. Mõjutavad ju ravimid otseselt meie tervist ja vähim kõrvalekalle kas või ühes neist ning oodatud tulemuse asemel võime kogeda soovimatuid tagajärgi. Sellepärast on ravimite kvaliteedile esitatud nõuded väga ranged. on vaja ka veterinaarravimitel.

Ravimite (sh ka veterinaarravimite) valdkonna seaduspärase toimimise eest hoolitseb Eestis . Euroopa Liidu liikmesriikide ravimiametid teevad igakülgset koostööd Euroopa Ravimiametiga (European Medicines Agency), mis alates märtsist 2019 tegutseb Hollandis, Amsterdamis.

Kuidas ravim müügiloa saab?

Ravim peab olema kvaliteetne, tõhus ja ohutu.

Selleks, et apteegis tohiks ravimit müüa, peab selle ravimi tootja või tootja esindaja taotlema Ravimiametilt müügiloa. Selle jaoks on vaja mahukat andmestikku, kus on põhjalikult kirjeldatud kogu ravimi tootmine (nii toimeainet kui ka abiaineid puudutav), ravimi ohutusuuringud ja kliinilised uuringud, mille kaudu võib olla kindel, et ravim toimib, on ohutu ja on kvaliteetne. Lisaks peab igal müügiloaga ravimil olema ka eestikeelne arstidele suunatud ravimi omaduste kokkuvõte ning patsientidele suunatud pakendi infoleht ja pakendi kavand. Selline dokumentatsioon võib hõlmata lausa tuhandeid lehekülgi. Kõiki neid dokumente loevad ja hindavad spetsialistid ravimiametites, kes on selleks saanud erialase väljaõppe. Kui ravimi müügiloa dokumentides leitakse küsitavusi või probleeme, siis toimub suhtlus ravimi tootja ja Ravimiameti vahel – see kõik on aeganõudev, aga väga vajalik, tagamaks, et apteeki jõudvad ravimid oleksid meie tervisele ohutud. Ravimite valdkond on kogu Euroopa Liidus rangelt erinevate seaduste kaudu kontrollitud. Kui kõik müügiloa väljastamise nõuded on täidetud, antakse ravimile müügiluba ja ravim kantakse ravimiregistrisse.

Infot kõikide Eestis turustatavate ravimite kohta leiad Ravimiregistrist (https://www.ravimiregister.ee/).

Ravimi müügiluba kehtib viis aastat. Pärast seda võib ravimi müügiloa hoidja taotleda ravimi müügiloa uuendamist. Siis hinnatakse täiendavalt üle vahepealsel ajal ravimi kohta lisandunud andmed, uuemad andmed meditsiiniteaduses ning otsustatakse kas müügiluba pikendada või mitte. Müügiluba võib pikendada kas uueks viieaastaseks perioodiks või tähtajatult.

Ravimiregistrist leiad kõik ravimid. Tea, et toidulisandeid seal ei ole.

Kuna kirjeldatud toimingud on keerulised, nõudes palju aega ning ka raha, siis osadel tootjatel puudub majanduslik huvi väikestes riikides oma ravimeid turustada – see on ka peamine põhjus, miks Eestis kõik ravimid kättesaadavad pole. Kui aga mõni patsient vajab ravimit, millel Eestis müügiluba puudub, on arstil võimalik taotleda Ravimiametilt eriluba müügiloata ravimi kasutamiseks, mille alusel jõuab apteeki patsiendile vajalik müügiloata ravim.

PRAKTILINE  ÜLESANNE:

kysimus2.png
  • Tuleta meelde, millist ravimit viimati kasutasid.
  • Vaata kas leiad selle ravimi ka Ravimiregistrist.
  • Uuri, millist infot Sa sealt saad.

Ravimiregistris on ainult ravimid. Toidulisandid, loodustooted, meditsiiniseadmed jm apteegis müüdav kaup ei kuulu Ravimiameti haldusalasse ning neid Ravimiregistrist ei leia. Usaldusväärset infot nende toodete kohta on oluliselt keerulisem leida, kui ravimite kohta.

Kes millega tegeleb?

VAATA  LISAKS:

tahtis2.png

Miks tohivad ainult apteegid ravimeid väljastada?

Kuna ravimite puhul on tegemist väga erilise kaubaga, millele on esitatud väga ranged nõuded, siis peab olema tagatud, et kogu ravimi tarneahel alates tehasest kuni apteegini oleks kontrollitud. Iga etapi toimimise eest on vastutavad oma eriala pädevaimad spetsialistid – enamasti proviisorid.

Ravimiameti tegevuslubade registrist saad teada, millised Eestis tegutsevad ettevõtted võivad ravimeid käidelda. Registrist leiad kõik apteegid (sh ka internetiapteegid), ravimite hulgimüüjad ja ravimite tootjad.

Miks tohivad ainult apteekrid ravimeid väljastada?

Selleks, et tunda hästi ravimeid, õpitakse ülikoolis aastaid. Apteekrid, olgu nad siis proviisorid või farmatseudid, õpivad ülikoolis mitu aastat ja lisaks praktiseerivad õppe ajal veel ka apteegis, et saada omal erialal kõrgharitud spetsialistideks. Omandatud teadmised on väga põhjalikud. on spetsialist ravimite alal, nii nagu arst on ravimises. Tagamaks, et saaksid apteegist koos ravimiga ka asjakohaseid nõuandeid, tohib ravimeid väljastada ainult proviisor või farmatseut.

Kas internetist tohib ravimeid osta?

Ravimite ostmisel internetist tuleb olla ääretult ettevaatlik, sest oht sattuda võltsitud ravimite ohvriks on suur. Igal apteegil on vaja tegutsemiseks Ravimiameti poolt väljastatud tegevusluba, nii ka internetiapteegil. Eestis tegutseb praegu mitu Ravimiameti poolse tegevusloaga internetiapteeki, täpsema info leiad Ravimiameti veebilehelt (https://ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimi-kaitlemine/internetiapteek).

Ometi kaubeldakse ravimitega ka ebaseaduslikes internetimüügikohtades ning sealt ostetud ravimitest üle 50% on võltsitud (Maailma Terviseorganisatsiooni andmed). Seega internetist ravimit hankides tuleb kontrollida, kas tegu on seadusliku internetiapteegiga.

Tihti võib ka sotsiaalmeediast leida kuulutusi, kus eraisik kaupleb oma ravimijääkidega. Ravimijääkide koht on jäätmejaamas, nende ohutus, tõhusus ja kvaliteet on hägused, kuna puudub kontrollitav ja usaldusväärne info selle ravimi hankimise kohta. Lisaks ei tea me, mis tingimustes neid ravimeid on säilitatud. Märgates sellist müügikuulutust, tuleb alati teavitada Ravimiametit, kuna selline tegevus on ebaseaduslik ning kujutab ohtu inimeste tervisele. Igaüks peab lootma oma tervele talupojamõistusele ning teadmisele, et ravimid ei ole sokid või saapad, mida on tore käest kätte müüa – ravimite puhul ei saa rakendada sõbralt sõbrale süsteemi.

Võltsravimid

Mitte ükski ravim, ka looduslik või taimne (!), ei ole täiesti ohutu – kui ravimil on toime, on tal ka kõrvaltoimed.

Ravimeid osta alati ainult apteegist! Vaid siis võid olla kindel, et saad õige ravimi, mille ohutus, kvaliteet ja tõhusus on tõestatud.

Ostes ravimeid väljaspool seaduslikku tarneahelat on väga suur oht sattuda võltsravimite ohvriks. Võltsravimeid ei ole kontrollitud ning võltsijad ei järgi reegleid. Ent nad on tõelised meistrid ravimipakendi järeletegemisel, nimelt võib nende poolt toodetud “ravimipakend” olla äravahetamiseni sarnane päris ravimi omale. Ravimi koostise osas nad nii osavad pole, kvaliteedi ja ohutuse tagamisest rääkimata. Tagajärjed on kurvad. Paremal juhul (NB! see ei tähenda siiski midagi head) juhtub see, et ravimikarbis on odav nö jahu- või tärklisetablett, mis lihtsalt ei toimi ja haigus jääb ravita, haiguse kulg ei pidurdu ning hiljem võib olla juba väga raske, võibolla isegi võimatu, tõbe tõrjuda. Halvemal juhul on võltsravimi koostises ebakvaliteetne toimeaine, mis kujutab juba tõsist ohtu tervisele, ka toimeaine annus ei pruugi olla see, mis pakendil lubatakse, tootmistingimused ammugi mitte ning toime on etteennustamatu. Pole välistatud, et võltsravimi koostises võib olla hoopis mõni muu tugevalt toimiv aine, kui pakendile märgitud, ja siis võib tagajärg olla juba pöördumatu.

Ravimite müümine ja ostmine väljaspool õiguspärast tarneahelat pole seaduslik! Ära sea oma tervist ohtu!

Võltsravimitega äritsetakse laialdaselt erinevates ebaseaduslikes internetiportaalides. Sellistes keskkondades on võimalik tegutseda anonüümselt, müüa võltsitud retseptiravimeid ilma retsepti nõudmata, odavamalt kui võltsingu originaali apteegis ja tihtipeale väites veel, et “ravim” on täiesti ohutu, looduslik jne.

PRAKTILINE  ÜLESANNE:

kysimus2.png

Milline allpool toodud variantidest on seaduslikult töötav internetiapteek?

LOE  LISAKS:

tahtis2.png
Kvaliteedimärk 2020