3.2. Kuidas ravimvorme valmistatakse?

Ravimvormide valmistamisel tuleb appi farmatseutiline tehnoloogia. Farmatseutilise tehnoloogias on erinevaid valmistamisetehnoloogiaid, mille abil on võimalik raviaine viia inimesele manustatavasse sobilikku ravimvormi. Kui näiteks soovitakse valmistada tabletti, siis on vaja teada, millised on selle raviaine nii füsikokeemilised omadused, kui ka tema pulbri omadused ning kas soovitakse valmistada suukaudselt manustatav tablett. Oma olemuselt on tablett tavaliselt kokkupressitud pulber või graanulid ning uudsema meetodiga on võimalik tabletti valmistada ka kolmedimensioonilisel printimisel. Neid omadusi teades on võimalik teha valikuid sobivate abiainete valiku osas ning samuti valmistamise meetodi osas.

Iga raviaine korral on vaja disainida just selle raviaine ja haiguse jaoks sobilikum ravimvorm.

Abiainete valikul on vaja teada raviaine annust, mida soovitakse tabletis kasutada, sest see määrab ära, kui palju ja milliseid abiaineid on vaja juurde lisada, et üldse tabletti pressida. Samuti on vaja arvestada, millist toime saabumise kiirust antud tabletilt oodatakse. Kui on teada, et raviaine on keemiliselt ebastabiilne happelises keskkonnas, siis on võimalik tablett näiteks katta sobiva polümeerse kattega, mis ei lase happelises keskkonnas raviainel tabletist vabaneda ja aitab tabletil liikuda peensoolde. Peensooles on aluseline keskkond ning tabletikate laguneb ja raviaine saab hakata tabletist vabanema, lahustuma ning imenduma, ning saab liikuda süsteemsesse vereringesse, kus saab oma toimet avaldada puutudes kokku juba oma ravimi sihtmärgiga (retseptorrakkudega). Pole ühtset ja lihtsat lahendust - iga raviaine korral on vaja disainida just selle raviaine ja haiguse jaoks sobilikum ravimvorm ning kasutada ka sobivat manustamisviisi.

Valmistamismeetodeid nagu ka ravimvorme on palju.

Ka teiste ravimvormide valmistamise juures mängivad rolli nii raviaine enda, kui ka sobivate abiainete omadused. Valmistamismeetodeid nagu ka ravimvorme on palju ning iga ravimvormi valmistamise juures omakorda on vaja lähtuda raviaine ning abiainete omadustest. Järjest enam disainitakse ning töötatakse välja spetsiifilisi uudseid ravimvorme, kus raviaine jõudmine sihtmärkrakuni või/ja raviaine vabanemine ravimvormist on rangelt kontrollitud ning toime avaldumine täpselt ennustatav. Et raviaine käitumisest organismis, pidades silmas just ravimvormist vabanemist, alati üheselt aru saada ning osata seda ka ravi efektiivsuse suurendamiseks õigesti kasutada, on võetud kasutusele ravimvormide klassifikatsioon, mis põhineb Euroopa farmakopöa standardterminitel.