5.1. Apteek, mis ja milleks?

Apteeki sisse astuda ja oma tervise säilitamiseks ja parandamiseks infot küsida on väga lihtne.

Mida teha, kui sul on nohu või köha? Või kui kõht valutab? Kas ja kui, siis milliseid ravimeid kasutada? Kellelt küsida nõu ravimite nõuetekohase tarbimise kohta? Üheks käepäraseks võimaluseks on külastada apteeki. Euroopa Liidu Farmaatsiagrupi andmetel tegutses 2017. aastal Euroopas 160 000 üldapteeki, mida külastas iga päev 46 miljonit inimest. Euroopa elanikest 98% jõuab lähimasse apteeki vähem kui 30 minutiga ning võib seda teha varastest hommikutundidest hilisõhtuni välja. Valitud apteegid on avatud ka ööpäevaringselt.

Millised on aga erinevat tüüpi apteegid ja kuidas neid ära tunda? Eestis tegutsevad üldapteegid, haiglaapteegid ja veterinaarapteegid, mis peavad omama Ravimiameti poolt väljastatud tegevusluba.

Millised on erinevad apteekide liigid?

Eesti üldapteegid pakuvad laia valikut ravimeid ja teisi apteegikaupu.

Kõige levinumad on üldapteegid, mille eristamiseks on nii mujalt Euroopast kui ka Eestist tuttavad nii rohelised kui punased ristid, karika ja mao vm farmaatsia sümboliks olevad kujutised. Apteegi välisuksel või selle kõrval peab olema selgelt kirjas, millise apteegiga on tegemist ja millal see on avatud. Eestis tegutseb 2023. aasta jaanuari seisuga 476 üldapteeki ja iga apteek teenindas keskmiselt 2800 elanikku. Seega on Eesti üldapteegid võrreldes Skandinaaviamaadega, kus keskmine elanike arv apteegi kohta on 15 000 inimest, pigem väikesed ning pakuvad lisaks ravimitele ka laia valikut toidulisandeid, loodustooteid jt apteegikaupu.

Tegevusluba omav üldapteek võib alates 2013. aastast pakkuda internetiapteegi (ravimite kaugmüügi) teenust. Alates juulist 2015 peavad kõik Euroopa Liidu internetiapteegid kasutama ühtset logo. Logole klikkides peab avanema liikmesriigi pädeva asutuse veebileht ja sellega on tõendatud, et tegemist on seadusliku ja heaks kiidetud ravimite müügi kohaga. Internetiapteegist saab osta käsimüügiravimeid (ka veterinaarravimeid), digiretsepti alusel retseptiravimeid (v.a narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid, anaboolseid steroide) ja teisi apteegikaupu. Võrreldes tavalise internetikaubandusega on ravimite kaugmüügil rida erisusi: patsiendiga suhtleb apteeker, kes nõustab ja abistab ravimi valikul; ostetud ravimeid ei saa üldjuhul tagastada; tegevuse üle teostab järelevalvet ja retseptiravimi tellimiseks peab eelnevalt olema digiretsept.

Arvult järgmised on haiglaapteegid, mida 2023. aasta jaanuari seisuga on Eestis 23. ei ole haiglas paiknev üldapteek, vaid haiglaosakondi ravimitega varustav apteek. Lisaks tööstuslikult toodetud ravimite väljastamisele toimub haiglaapteegis ka erinevate ravimite valmistamine ja kasutatavate ravimite ohutuse ja tõhususe patsiendipõhine hindamine.

Eestis tegutseb 2023. aasta jaanuari seisuga vaid üks veterinaarapteek. Tegemist on apteegiga, mis tegeleb ainult loomadele mõeldud ravimitega. Erinevalt kahest üld- ja haiglaapteegist töötavad veterinaarapteekides reeglina veterinaararstid.

Kuidas ravimid apteeki jõuavad?

Eestis väljastatakse ravimeid nende ohutu ja tõhusa kasutamise tagamiseks ainult apteegist. Kuidas aga ravimid apteeki jõuavad? Euroopa Liidus tarnitakse ligikaudu 5–20% retseptiravimitest otse tootjalt apteeki. Enamik otsemüügist toimub ravimitööstuse poolt haiglaapteekidele. Selline otsemüük on enam levinud suurte ravimitööstuse ettevõtete poolt nende nö emamaal – Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal.

Valdav osa ehk ligikaudu kolm neljandikku ravimitest müüakse Euroopas ravimihulgimüüjate vahendusel, kelle organiseerida on ravimite transport ja ladustamine. Hulgimüüjate roll on viimase kümnekonna aastaga oluliselt muutunud – varasem rahvusriigikeskne jaotusskeem on asendunud riigipiire ületava regionaalse logistikaga. Euroopas tegutsevad ravimite hulgimüügifirmad lähtuvad oma tegevuses ravimite heast turustamistavast, mis tagab selle, et kvaliteetne ravim jõuab ravimitootjalt üld-, haigla- või veterinaarapteegi kaudu patsiendini.

Ravimite hulgimüügifirmad peavad tagama selle, et kvaliteetne ravim jõuaks ravimitootjalt apteegi kaudu patsiendini.

Ravimite hulgimüüja peab tegema kõik selleks, et oht võltsitud ravimite sattumiseks seaduslikku tarneahelasse oleks võimalikult väike. Hiljuti loodud ravimite kontrollisüsteemi Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse (https://www.reks.ee/) juures haldavad lisaks hulgimüüjatele ka ravimitootjad, haiglad ja apteekrid. Tegemist on üleeuroopalise ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga, kus alates 2019. aasta veebruarist peavad kõik ravimipakendid kandma turvamärgist ja unikaalset koodi, mis võimaldab kontrollida ja autentida ravimite ehtsust enne, kui need väljastatakse patsiendile. Lisaks on ravimeid tarniva hulgimüüja vastutus kaitsta ravimeid purunemise või varguse eest ning neid nõuetekohaselt transportida ja säilitada. Samuti tuleb ära hoida ravimite sattumine kõrvaliste isikute kätte ning muutumine inimestele, loomadele või keskkonnale ohtlikuks. Sarnaselt apteekidele on ka ravimite hulgimüügi jaoks vaja taotleda tegevusluba Ravimiametilt. 2023. aasta jaanuari seisuga tegutseb Eestis 65 ravimite hulgimüügi õigust omavat ettevõtet.

Kes apteegis töötavad?

Ravimeid võib käsitleda kui ühte osa kaupu, millel on eristaatus lähtuvalt sellest, et ravimivajadust ei reguleeri inimene ise, ta ei oska neid ka valida ning ravimite kasutamine mõjutab otseselt inimese tervist. Kõike seda silmas pidades on oluline, et ravimite väljastamisel ja kasutamise kohta info andmisel on patsiendile abiks apteekrid.

Apteeker on üldmõiste apteegis töötavate farmaatsiaalase haridusega tervishoiuspetsialistide kohta.

Täpsemalt on võimalik eristada proviisoreid ja farmatseute. Proviisorid on Tartu Ülikoolis viis aastat õppinud akadeemilise kõrgharidusega spetsialistid, kes töötavad apteegijuhataja või proviisorina kas apteegis või mõnes teises ravimitega tegelevas ettevõttes (nt ravimite tootmine, ravimite hulgimüük).

Lisaks proviisoritele ja farmatseutidele töötavad Eesti üldapteekides ka klienditeenindajad, kellel puudub farmaatsiaalane eriharidus ja sellest lähtuvalt saavad nad pakkuda infot ainult nende apteegikaupade kohta, mis ei ole ravimid. Nii proviisor, farmatseut kui ka klienditeenindaja kannavad rinnas vastava ametinimega rinnasilti ning sellest lähtuvalt on selge, kelle poole oma küsimustega apteegis pöörduda.