4.4. Mis on ravimi lokaalne ehk paikne manustamine?
Ravimite lokaalsel või paiksel manustamisel tuleb Sul ravim panna otse nahale või limaskestadele. Enamasti on eesmärgiks ravimi lokaalne toime, mis annab võimaluse saavutada toimekohal ravimi suhteliselt suure kontsentratsiooni, vältides seejuures kõrget plasmakontsentratsiooni ja seeläbi ka võimalikke süsteemseid kõrvaltoimeid. Siiski on lokaalsel manustamisel võimalik saavutada ka ravimi süsteeset toimet (nt transdermaalsel manustamisel). Ravimeid saab lokaalselt manustada nahale (sh nahakaudne manustamine), ninna, silma (v.a silmasisesed süsted), kõrva, tuppe ja inhaleerimise teel (Joonis 1). Kui tunned selle vastu suuremat huvi, siis loe manustamisviiside juurde toodud lahtiklõpsatavaid lisamaterjale.
Mis on ravimi nahale manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Nahale manustamisel peab nahk olema terve ja puhas. Kui ravimit manustatakse palja käega, tuleb käed enne ja pärast ravimi manustamist hoolikalt puhtaks pesta.
Ravimi nahale (ehk kutaansel) manustamisel viiakse ravim otse nahapinnale, kust see siis imendub ja toimekohta jõuab. Eesmärgiks enamasti saada nahal lokaalne toime haava- või nahahaiguste ravis. Samuti kasutatakse seda naha lähedal asuvate lihaste või liigeste valu korral. Nahale on võimalik manustada erisuguseid ravimvorme. Näiteks leemendava nahakahjustuse korral on eelistatud vee baasil valmistatud ravimvormid: kreemid, geelid, aerosoolid jne. Kuiva ja/või paksenenud naha korral soovitatakse kasutada õli või rasva baasil valmistatud ravimvorme, nt salve, sest need niisutavad ja pehmendavad nahka. Tuleb meeles pidada, et pihustatavad pulbrid kuivatavad nahka kõige rohkem, aerosoolid võivad sageli nahka ka ärritada.
Kuna naha üks roll on olla kaitsebarjääriks, keskkonnast tulenevate ohtude eest, siis on toimeainetel üldiselt sinu nahast raske läbi tungida. Seetõttu on oluline roll ravimi tootmisel kasutatavatel abiainetele (nö. salvialustel), mis aitavad toimeainetel jõuda sinna, kus nad peavad oma toimet avaldama. Imendumisele aitab kaasa ka ravimi nahasse masseerimine.
Enne ravimi manustamist nahale tuleb nahapind alati puhastada ja lasta kuivada. Nahavoltide korral tuleb olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Nahapinna puhastamisel eemaldatakse mustus ja eelmisest manustamiskorrast nahale jäänud ravimi jäägid. Ravimi manustamine ravimijääkidega kaetud nahale võib põhjustada või soodustada nahaärrituse teket ning ravimi kuhjumist ja sellest põhjustatud kõrvaltoimeid. Samuti võivad nahapinnal olevad mustus ja ravimi jäägid takistada toimeaine imendumist ja seetõttu ei pruugi soovitud toime saabuda. Puhta naha korral saab paremini hinnata ka naha seisundit. Tuleb meeles pidada, et ravim manustatakse alati tervele nahale, v.a juhul, kui tegemist on nahavigastuste raviks või hoolduseks kasutatava ravimiga. Nahaärrituse ja -vigastuste korral võib toimeainete imendumine nahalt muutuda. Põletikulise nahavigastuste korral on oluline kasutada aseptilist tehnikat, vältimaks infektsiooni levimist ümbritsevatele tervetele nahapiirkondadele.
Kui Sa manustad ravimit palja käega, tuleb Sul käed enne ja pärast ravimi manustamist kindlasti hoolikalt puhtaks pesta. Järgnev kätepesu on oluline selleks, et eemaldada peopesast ja sõrmedelt kõik ravimijäägid, sest vastasel juhul imendub toimeaine ka sealt.
Lokaalselt manustatavad ravimid on sageli mitmeannuselistes pakendites, mistõttu tuleb Sul igal manustamiskorral võtta ise pakendist õige ravimi kogus. Lokaalselt kasutatavate pooltahkete ravimvormide korral kasutatakse ravimi koguse arvestamiseks sõrmeotsaühikut (fingertip unit – FTU). FTU on tuubist välja pressitud kreemi kogus, mis ulatub täiskasvanu nimetissõrme sõrmeotsast esimese liigeseni ja katab kahe peopesa suuruse nahapinna.
Mis on ravimi naha kaudu manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Transdermaalsed plaastrid tuleb panna alati puhtale, tervele, kuivale ja karvadeta nahale. Manustamiseks tuleb alati valida sobiva annusega plaaster, sest nende lõikamine ei ole üldjuhul lubatud.
Ravimi naha kaudu (ehk transdermaalsel) manustamisel on eesmärgiks ravimi süsteemne ja sageli ka pikaajaline toime. Peamiselt on kasutusel transdermaalsed plaastrid (nt rasestumisvastaste ainete, nikotiini või diklofenakiga), mis vabastavad toimeainet kontrollitud kiirusega. Joonisel 2 on näha transdermaalse plaastri läbilõige. Sageli on kaitsekihi all ravimikiht, millest läbi pool-läbilaskva membraani saab toimeaine naha kaudu verre imenduda. Selle toimumiseks on äärmiselt oluline täielik kontakt plaastri ja naha vahel. Samuti on jooniselt 2 näha, et kui Sa salvi manustad, siis saad Sa suhteliselt lühiajalise toime, kuid plaastrite manustamisel võib see kesta tunde ja isegi päevi.
Transdermaalsed plaastrid tuleb panna alati puhtale, tervele, kuivale ja karvadeta nahale. Plaastri kasutamisel ei tohi Sa vastavale nahapiirkonnale määrida kreeme, kehaõlisid vm kosmeetikat, sest see võib vähendada plaastri kleepumisvõimet. Plaastrit ei tohi paigaldada väga liikuvale ja voldilisele nahale, sest sellisel juhul ei ole tagatud plaastri korrektne kokkupuude nahaga ning ühtlane ja täielik toimeaine imendumine. Seega sobivad plaastri paigaldamiseks kõige paremini Sinu käsivarre ülemine osa, selg ja reie tagakülg.
On oluline järgida, et Sa plaastreid ei paigutaks ärritunud, katkisele või põletikulisele nahale, sest ka siis on toimeaine imendumine tavapärasest erinev. Samal põhjusel soovitatakse pideval transdermaalsete ravimvormide kasutamisel plaastri asukohta muuta, vältides sellega lokaalse nahaärrituse teket. Kerge nahapunetus pärast plaastri eemaldamist on normaalne ja peaks taanduma mõne tunniga. Tähelepanu tuleks Sul pöörata ka ravimitootja infole, mille kohaselt võib toimeaine pideva kontsentratsiooni hoidmiseks olla vajalik uue plaastri paigaldamine kuni 30 minutit enne vana eemaldamist. Manustamiseks tuleb Sul alati valida sobiva suuruse ja annusega plaaster, sest transdermaalsete plaastrite lõikamine ei ole üldjuhul lubatud (tulenevalt plaastri ehitusest, muutuks lõikamisel sellest toimeaine vabanemine).
Mis on ravimi ninna manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Enne ravimi ninna manustamist, tuleks nina õrnalt tühjaks nuusata. Manustamise ajal on oluline pea asend.
Ravimi ninna (ehk nasaalsel) manustamisel soovitakse enamasti lokaalset toimet leevendamaks allergilise riniidi, ninakinnisuse või –infektsioonide lokaalseid sümptomeid. Imendumist piiravad peamiselt ninas olev limakiht, mis tekitab toimeaine imendumisele lisabarjääri, ja ninakarvade liikumine, mille eesmärgiks on nina puhastamine sinna õhuga sattunud osakestest, sh ka ravimist.
Ninna manustatakse nii vedelaid (nt tilgad ja sperid), pooltahkeid (nt salvid ja geelid) kui ka tahkeid ravimvorme (nt pulbreid), neist igaühel on oma eelised ja puudused ning viimased neist on tänapäeval üpris harva kasutusel.
Enne ravimi ninna manustamist, tuleks Sul nina õrnalt tühjaks nuusata (Joonis 3). Nina nuuskamisel pead silmas pidama, et ei tohi kasutada suurt jõudu ja nuusatakse ikka ühte ninapoolt korraga. Tugev nuuskamine võib tõsta ajusisest rõhku või põhjustada ninaverejooksu. Nendel juhtudel, kui nina eritis on väga viskoossne või paks, tuleks Sul enne nuuskamist nina ka puhtaks loputada. Selleks võib kasutada füsioloogilist soolalahust, mida saab ninna pihustada või spetsiaalse abivahendi abil kallata.
Samuti on manustamisel oluline Sinu pea asend, mis sõltub kasutatavast ravimvormist. Pea asend määrab, kuhu ravim jõuab ning kui suur on ravimi neelamise ja/või väljahingamise/-tilkumise oht.
Ninaspreide ja -aerosoolide manustamisel tuleb Sul pead hoida otse või kergelt ette kallutades. Ninasõõre, millesse parasjagu ravimit ei manustata, vajuta kinni. Spreid pihustatakse üks kord kiiresti ja jõuliselt vajutades ning samal ajal sisse hingates. See võimaldab tekkinud väikestel tilgakestel jõuda ka ninasõõrmetes kaugemal asetsevatele limaskestadele. Aerosooli manustamisel ei ole sissehingamine vajalik, kuid eelnevalt võib olla vajalik pudeli tugev raputamine, et toimeaine ja aerosooli abiained ühtlaselt seguneksid. Ravimi manustamise järel tuleb ravimipudeli otsik kindlasti puhastada.
Ninatilkade manustamine on üsna ebatäpne ning imendunud annuse suurus sõltub Sinu pea asendist ja pudeli käsitsemise oskusest. Esimesel juhul ei pruugi vale peaasendi tõttu ravim imendumis- või toimekohta üldse jõuda: pead liiga otse hoides või keerates voolab ravim kohe Sinu ninast välja (toimeaine on seal imendumiseks liiga lühikest aega) ning pead liialt kuklas hoides voolab ravim otse Sinu ninast neelu. Teisel juhul võib endale ninna tilgutada liiga väikese või suure ravimikoguse. Kuna ninatilkade manustamisel on suur oht ravimi saastumiseks ninas olevate mikroorganismidega, tuleb Sul ravimi manustamisel tuua ninatilkade otsik ninasõõrmele võimalikult lähedale, kuid mitte ninna lükata.
Ninna manustatavate pooltahkete ravimvormide annustamine on samuti suhteliselt ebatäpne, seetõttu on need kasutusel vaid lokaalse toime saamiseks ja eelkõige nina limaskesta niisutamiseks. Manustamiseks võid kasutada sõrme, mis tuleb enne ja pärast ravimi manustamist pesta, või vatipulki. Viimasel juhul tuleb jälgida, et Sa ei lükkaks pulka liiga sügavale ninna ja et vatitups, pulga otsast, ninna ei jääks. Mõned ravimituubid on disainitud ka spetsiaalse pikliku otsikuga, millega ravimit otse ninna viia, kuid sellisel juhul tuleb Sul kindlasti arvestada ravimituubi suure saastumisriskiga ka siis, kui tuubi otsik pärast ravimi manustamist puhastada.
Mis on ravimi inhalatsioonil manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Ravimi inhalatsioonil (ehk kopsude kaudu – nina- või suukaudsel inhalatsioonil) manustamisel soovitakse saada peamiselt lokaalset toimet (nt limaskestade niisutamine, bronhide lõõgastamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse või astma korral). Sellisel viisil saavutatakse toimeaine kõrge kontsentratsioon kopsudes minimaalsete süsteemsete kõrvaltoimetega.
Et manustamistehnika on väga oluline, peab täpselt teadma, millal ravimi manustamisel sisse hingata, hinge kinni hoida või välja hingata. Alati tuleb järgida ravimitootja antud juhiseid.
Inhalatsioonil manustamist eelistatakse sageli just seetõttu, et ravimi manustamine on valutu ja suhteliselt mugav. Tänu sellele, et toimeaine jõuab kohe toimekohale, võib eeldada ka kiiremat toime saabumist. Siiski tuleb Sul arvestada sellega, et ravimi toime sõltub suuresti Sinu hingamiskoordinatsioonist (võimest õhku sisse hingata ja hinge kinni hoida) ja võimekusest inhalatsioonivahendit käsitseda. Erinevate ravimvormide ja inhalatsioonivahendite puhul on vajalik erisugune manustamistehnika, mis võib tekitada segadust, eriti siis, kui erinevalt pakendatud ravimeid manustatakse samal ajal või kasutatavat ravimit muudetakse.
Kõige eelneva tõttu on peaaegu võimatu ravimi täpne annustamine ning tuleb arvestada, et osa toimeainest ei jõua toimekohta. Et toimeaine kadu vähendada ja manustamist lihtsustada, on olemas abivahendid (nt vahemahutid). Vahemahuti kasutamisel tuleb sul ravimiannus pihustada mahutisse ning sealt ravimit mitu korda rahulikult ja sügavalt läbi suu kopsudesse hingata. Nii satub ravim paremini hingamisteedesse ka halvema hingamiskoordinatsiooniga inimestel, ravimi toime tugevneb ja lokaalsed kõrvaltoimed suus ning neelus vähenevad.
Et manustamistehnika on väga oluline, tuleb enne iga uue inhalatsiooniravimi kasutamise alustamist õppida ravimi kasutamine selgeks. Sa pead teadma, millal ravimi manustamisel sisse hingata, hinge kinni hoida või välja hingata ning kui oluline on see efektiivse ravi seisukohalt. Ka need, kes inhaleeritavaid ravimeid pidevalt kasutavad, võiksid aegajalt oma tehnika üle kontrollida, sest võib-olla pole sümptomite süvenemine ja enesetunde halvenemine seotud haiguse süvenemise või ravimi toime kadumisega, vaid tuleneb sellest, et aja jooksul on ravimi manustamise tehnika ununenud või ei pöörata sellele piisavat tähelepanu.
Ihnalatsioonil kasutatakse peamiselt järgmisi ravimivorme: inhaleeritavaid pulbreid ehk inhalatsioonipulbreid, inhaleeritavaid aerosoole ehk inhalatsiooniaerosoole või nebuliseeritavaid lahuseid ehk inhalatsioonilahuseid. Kuigi täpsed ravimi manustamise juhised tuleb alati üle kontrollida ravimitootja infost (nt ravimi pakendi infolehest), siis järgnevalt on toodud enamasti kehtivad põhimõtted.
|
Inhalaatorite kasutamisel:
Nebulisaatorite kasutamisel:
Mitme ravimi manustamisel:
|
Oluline on Sul meeles pidada ka seda, et pärast ravimi manustamist on soovitatav ravimijääkide eemaldamiseks suud loputada, vältides või vähendades sellega ravimi paikseid kõrvaltoimeid suuõõnes. Suu loputamiseks kasutatud vett ei tohi alla neelata. Eriti oluline on see glükokortikosteroidide manustamise järel, et vältida suukandidoosi (ehk seeninfekstiooni) teket.
Mis on ravimi silma manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Enne ravimi manustamist tuleb silmalaud ja ripsmed puhastada. Lisaks tuleb meeles pidada, et infektsiooni tekkimisel ühes silmas tuleb infektsiooni teise silma ülekandumise riski vähendamiseks manustada ravimit erinevatesse silmadesse erinevatest tilgapudelitest.
Ravimi silma (ehk okulaarsel) manustamisel soovitakse saavutada peamiselt lokaalset toimet. Kui silmaravim jõuab pisarakanali kaudu ninna ja imendub sealt läbi limaskestade süsteemsesse vereringesse, võivad siiski tekkida ka süsteemsed kõrvaltoimed. Viimast saab vältida sellega, et pärast ravimi manustamist suletakse silm ning surutakse 30–60 sekundit nimetissõrmega silma sisenurka, mille tulemusena pisarakanal sulgub ja ravim ei saa sinna liikuda.
Silmaravimite toime on üldiselt lühiajaline, mistõttu on neid vaja sageli manustada. Et silm on tundlik elund ning paljud toimeained ja ka abiained ärritavad seda, võib ravimi manustamine olla ebamugav ja/või isegi valulik. Salvide manustamise järel võib olla häiritud ka Sinu nägemine. Kui silmaravimit on vaja säilitada külmas, siis valu ja ärrituse vältimiseks tuleb see enne manustamist toatemperatuurini soojendada. Manustamisjärgselt pannakse ravim jälle külmikusse tagasi.
Enne ravimi manustamist tuleb Sul silmalaud ja ripsmed puhastada (nt füsioloogilise lahusega niisutatud tampooni või marlilapiga). Koorikute eemaldamiseks tuleks Sul hoida niisutatud tampooni 1–2 minutit silmadel, et aidata koorikutel pehmeneda, ja seejärel need õrnalt eemaldada. Ravimi manustamisel tuleb ravim viia silma alalau soppi (Joonis 4). Manustamiseks sobib lamav või istuv asend, pea pisut taha kallutatud. Et vältida ravimi otse sarvkestale sattumist või silma pilgutamist, peaksid Sa vaatama üles ja eemale.
Silmatilkade manustamisel hoia tilgapudel silmast 1–2 cm kaugusel ja vajalik kogus ravimit tilgutada silma alalau soppi. Silma ei mahu rohkem kui üks-kaks tilka ja seetõttu pole ravimi nõuetekohasel manustamisel ravimi üleannustamine praktiliselt võimalik, sest üleliigne ravim voolab silmast välja. Silmasalvide, -kreemide jms manustamisel tuleb sul ravimituubi ots hoida silmast eemal ja silma sisenurgast välisnurga suunas liikudes pigistada tuubist välja 1–2 cm ravimit. Pärast ravimi manustamist tuleb sul silmad rahulikult sulgeda ja silmamuna liigutada ja/või mõned korrad silmi rahulikult pilgutada, see aitab kaasa ravimi ühtlasele jaotumisele silmas. Üleliigne ravim tuleb silmalault ja selle ümbrusest eemaldada.
Kui Sul tuleb manustada mitu ravimit, manustatakse silmatilgad alati enne salvi ja vähemviskoossed lahused enne viskoosseid lahuseid. Veel tuleb Sul enne järgmise ravimi manustamist oodata 5–10 minutit ja eelmise ravimi jäägid eemaldada niiske tampooniga. Kontaktläätsede kasutamisel tuleb need alati enne ravimite silma manustamist silmast eemaldada, sest need takistavad ravimi jaotumist ja võivad endasse ravimit absorbeerida. Viimasel juhul võivad kontaktläätsed hiljem Sinu silmasid ärritama hakata.
Ravimite silma manustamisel on suur tilgapudeli või silmasalvi mikrobioloogilise saastumise oht nt ripsmetel olevate mikroobidega. Seega võib ühest pakendist manustada ravimit vaid ühele inimesele. Lisaks tuleb meeles pidada, et infektsiooni tekkimisel Sinu ühes silmas tuleb infektsiooni teise silma ülekandumise riski vähendamiseks manustada ravimit erinevatesse silmadesse erinevatest tilgapudelitest.
Mis on ravimi kõrva manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Külmkapis säilitatavat ravim tuleb enne manustamist soojendada toatemperatuurini, hoides pudelit mõnda aega nt peos. Ravimi manustamisel ja selle järgselt tuleb lamada küljel, haige kõrv üleval.
Ravimi kõrva (ehk kuulmekäigu kaudu ehk aurikulaarselt) manustamisel soovitakse saada lokaalse toimet. Enamasti on eesmärgiks kuulmekanali puhastamine, harvem infektsioonhaiguse ravi. Tänapäeval on järjest rohkem levinud arvamus, et kõrva ei peaks üldse ravimeid manustama, kuid mõningatel juhtudel seda siiski tehakse. Väliskõrvast jõuavad manustatud ravimid (peamiselt erinevad lahused) Sinu kuulmekanalisse, mida kesk- ja sisekõrvast eraldab trummikile.
Kõrva manustamisel pead Sa lamama külili, haige kõrv ülalpool. Kõrva kanali sirgendamiseks, mis aitab ravimil paremini kõrva jõuda, tuleb täiskasvanutel ja üle 3-aastastel lastel kõrvalest õrnalt üles ja taha ning alla 3-aastastel lastel alla ja taha tõmmata (Joonis 5). Hoides tilgapudelit kõrvast natuke eemal, tilguta vajalik kogus ravimit otse kõrvakanalisse. Et vältida ravimi kõrvast väljumist, tuleb pärast ravimi manustamist 1–5 minutit rahulikult samas asendis lamada. Kui kõrva on vaja panna vatitampoon, ei tohi Sa seda sügavale kanalisse suruda.
Sisekõrv on väga tundlik. Seetõttu soovitatakse külmkapis säilitatavat ravimit enne manustamist toatemperatuurini soojendada, hoides pudelit mõnda aega nt peos. Külma ravimi manustamine võib sul põhjustada tugevat peapööritust ja iiveldust.
Mis on ravimi tuppe manustamine ja kuidas seda õigesti teha?
Tuppe manustamisel ei tohi kasutada jõudu. Manustamisel ja manustamise järgselt tuleb lamada.
Ravimi tuppe (ehk vaginaalsel) manustamisel soovitakse enamasti lokaalset toimet tupes (nt vaginaalse kandidoosi ravis). Samas, kuna toimeaine võib imenduda süsteemsesse vereringesse, läbimata esmast maksapassaaži, võib seda kasutada ka süsteemse toime saamiseks (nt rasestumisvastaste ainete manustamisel). Tuppe on võimalik manustada erinevaid ravimvorme (nt suposiidid, vaginaalsed kreemid ja geelid).
Ravimi tuppe manustamiseks peas Sa lamama selili ja alakeha lõdvestama, vastasel juhul võib manustamine olla valulik. Manustamisel ei tohi kasutada jõudu, vaid ravim või selle aplikaator tuleb tuppe viia sujuvalt umbes sõrmepikkuselt ehk 5–10 cm sügavusele (Joonis 6). Aplikaatorite kasutamisel järgida ravimitootja täpseid juhendeid.
Sarnaselt rektaalse manustamisega tuleb Sul pärast ravimi tuppe manustamist üleliigne ravim genitaalpiirkonnast eemaldada (v.a teatud juhtudel, kui ravim peab jääma ka välistele suguorganitele) ja jääda 10–30 minutiks lamavasse asendisse.
