4.2. Kuidas saab ravimeid manustada?

Millised on erinevad võimalused ravimite Sinu organismi viimiseks ehk manustamiseks?

Toimeainete organismi viimiseks on palju võimalusi, sest ravimeid saab manustada erinevatesse kehapiirkondadesse, kasutades selleks erinevaid meetodeid ja ravimvorme (joonis 1). Samas ei saa kõiki toimeaineid igale poole manustada, sest nad ei suuda sealt imenduda või edasi toimekohale liikuda. See, milline manustamistee ja -viis valitakse, sõltub mitmetest asjaoludest.

Nii ravimite väljatöötamisel, kui ka hilisemal kasutamisel on vaja teada manustamisteede ja -viiside eripärasid, sest sellest sõltub, kas see ravim annab oma oodatud toime või jääb see liiga nõrgaks või hoopis annab liiga tugeva toime, koos ebameeldivate kõrvaltoimetega.

Näiteks sellest, kas Sinu haigus on lühiajaline (äge) või pikaajaline (krooniline). Pikaajaliste haiguste ravis kasutatakse eelistatult ravimite suukaudset manustamist, sest see on sageli lihtsaim ja odavaim võimalus. Samas ei saa näiteks diabeedihaigete veresuhkru kontrolli alla saamiseks kasutatavat insuliini suukaudselt manustada, sest see laguneks seedetraktis ära ja nii peavadki miljonid diabeetikud end igapäevaselt süstima. Nagu eelnevast näitest välja tuli, siis sõltub manustamistee ja ravimvormi valik ka toimeaine omadustest ja stabiilsusest.

Kuigi ravimite manustamisviise on võimalik gruppidesse jagada mitmel moel, on üks sagedasemaid viisidest toodud joonisel 2. Esmalt jagatakse enamus manustamisviise kahte gruppi: enteraalne ehk seedekulglasse manustamine ja parenteraalne ehk seedekulglaväliselt manustamine. Parenteraalne manustamine jaguneb omakorda lokaalseks ja süsteemseks manustamiseks, seejuures vahel on võimalik lokaalse manustamisega saada ka süsteemne ehk üldine toime.