3.4. Kas kõik ravimid on ohutud?
Iga ravim on mürk, kõik oleneb annusest ja õigest kasutamisest.
Šveitsi arsti ja loodusteadlase Paracelsuse kuulus lause: «Sola dosis facit venenum» (lad k «Iga ravim on mürk, kõik oleneb annusest») ütleb ära põhitõe, mis kehtib ka tänapäeval. Tähelepanekut võiks veidi laiendada ning öelda: «Iga ravim on mürk, kõik oleneb annusest ja õigest kasutamisest». See lause võiks tegelikult anda märku ja teadmise, et niisama ravimeid ise tarvitada on ohtlik. Ravimeid peab võtma siis, kui on olemas konkreetne näidustus ehk inimesel on konkreetne haigus või sümptomid, mille raviks või leevendamiseks on arendatud välja sobiv kvaliteetne ravim ning arst on selle inimesele välja kirjutanud või selle ravimi kasutamiseks on soovituse andnud arst või apteeker.
Kui inimene tõesti leiab internetiavarustest teadmised ja ise endal diagnoosib mõne haiguse, siis peab ta kindlasti enne ravimi tarvitamist nõu pidama arsti või apteekriga, sest ilma arsti- või farmaatsiahariduseta pole inimene võimeline hindama oma tervise seisundit ning ravimite sobivust ühe või teise haiguse ravimiseks.
Laps ei ole väike täiskasvanu.
Peab olema väga ettevaatlik ravimite tarvitamisel ja teistele soovitamisel. , mida on soovitanud arst või apteeker just teile, ei pruugi sobida naabri Marile isegi, kui tundub, et on tegemist sama haiguse või sümptomiga. Eriti peab tähelepanu pöörama lastele ravimite manustamise korral. Laps ei ole väike täiskasvanu ning ise ravimite poolitamine või purustamine pole alati lubatud. Juba ravimi väljatöötamise ajal on ravimi tootja teinud otsuse, kas konkreetset ravimvormi (nt tabletti) on lubatud poolitada või purustada ning tootja on teinud ka uuringud ja tõestanud, et selline ravimi modifitseerimine on lubatud.
Ravimite järelevalvet ning ohutuse kontrollimist pole alati teostatud. Selle arusaamani, et on oluline ohutust ja efektiivsust tõestada, jõuti kahjuks ajaloos läbi väga valusate õppetundide (nt sulfaniilamiidi eliksiiri mürgistused (1937); talidomiidi katastroof (1957). Kindlasti suurimad katastroofid, mis on seotud ravimite toksilisusega on pärit ajast, kui ravimiametid veel maailmas sellist järelevalvet ei teostanud ja polnud ka nõuet, et oleks vaja uue raviaine puhul tõestada selle ohutus ja efektiivsus.
Apteegist väljastatavate ravimite puhul on tõestatud, et need on kvaliteetsed, efektiivsed ja ohutud. Kuid oluline on see, kuidas inimesed neid ravimeid kasutavad.
Apteegist väljastatavate ravimite puhul on tõestatud, et need on kvaliteetsed, efektiivsed ja ohutud. Kuid oluline on see, kuidas inimesed neid ravimeid kasutavad (manustavad ja säilitavad) ja seepärast tuleks ka silmas pidada, et koos ravimikarbiga saaks inimene apteegist kaasa ka kvaliteetse nõustamise ravimi kasutamise kohta. Vajadusel saab inimene alati ka ise huvi tunda ja juurde küsida, kui midagi ebaselgeks jäi, sest vastutus ravimi korrektse manustamise kohta lasub ka patsiendil endal.