2.3. Kasutatud allikad

1. Faraji, A. H.; Wipf, P. (2009). Nanoparticles in cellular drug delivery, Bioorganic & Medicinal Chemistry, 17(8), pp. 2950–2962. doi: 10.1016/j.bmc.2009.02.043.
2. Farmaatsiaterminoloogia andmebaas.https://ravimiamet.ee/farmaatsiaterminoloogia-andmebaas (05.09.19)
3. Hilfiker. R. (2006). Polymorphism in Pharmaceutical Industry, Wiley-VCH; 1 edition.
4. Hinrikus, T.; Kogermann, K.; Laius, O.; Leito, S.; Raal, A.; Soosaar, A.; Teppor, T.; Volmer, D. (2017). Farmaatsiaterminite lühendid, Eesti Arst 96(6):357–363.
5. Hinrikus, T.; Kogermann, K.; Laius, O.; Leito, S.; Raal, A.; Soosaar, A.; Teppor, T.; Volmer, D. (2019) Farmaatsiaterminoloogia 2 väljaanne.
6. Kogermann, K. (2019). https://heureka.postimees.ee/6760635/karin-kogermann-iga-ravim-on-murk-koik-oleneb-annusest-ja-oigest-kasutamisest (05.09.19)
7. Kogermann, K. (2016). Originaalravimid ja geneerilised ravimid. Täienduskonverents Kliinik 2016 (1.-3.02.2016). https://www.uttv.ee/naita?id=23434&keel=eng (05.09.19)
8. Kogermann, K. (2018). Miks ja kuidas tehakse uusi ravimeid? Hambaarst, 60-66.
9. Ravimiseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/104052016004
10. Paaver, U.; Kogermann, K. (2015). Ravimvormide terminoloogia ja klassifitseerimine, Eesti Arst 94(4):242–245.
11. Paaver, U.; Kogermann, K. (2016). Ravimvormide klassifikatsioon: tabletid (I), Eesti Arst 95(7):479–484.