2.1. Mis on ravim?
Ravim on vahend ravimiseks, mis aitab inimese või ka looma tervislikku seisundit parandada.
Maakeeli selgitusena on ravim vahend ravimiseks, mis aitab inimese või ka looma tervislikku seisundit parandada.
Ravimiseaduse järgi on ravim igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Seega ravimit manustades oodatakse, et see midagi organismis teeks, sisuliselt oodatakse, et ravim avaldaks oma toimet, olgu see siis farmakoloogiline, immunoloogiline või metaboolne toime. Tegelikult on ravimi toime avaldumiseks vaja veel arvestada väga paljusid erinevaid asju, mis kõik mõjutavad, kuidas ravim oma toimet avaldab. Ja seepärast farmaatsias räägitakse tegelikult eraldi veel raviainest, ravimvormist ja ravimpreparaadist, kui tahetakse täpselt selgitada ja mõista ravimi toimet. on kitsamas mõttes iga ravimi koostisaine, mis omab farmakoloogilist aktiivsust või muud otsest toimet haiguse diagnoosimisel, ravimisel või vältimisel, või mis on mõeldud inimese või looma organismi või selle funktsiooni farmakoloogiliseks mõjutamiseks. Raviainel endal peab olema kindel toime, kuidas ta aitab kaasa haiguse leevendamisele ja/või ravile. võib sisaldada rohkem kui üht raviainet. Raviaine sünonüümina kasutatakse mõistet toimeaine. Kui aga rääkida ravimpreparaadist, siis ravimpreparaat on turustamiseks pakendatud ning kaubanimega ravim. Ravimpreparaate, mis sisaldavad sama raviainet eri kogustes või ravimvormides, käsitletakse kui erinevaid ravimpreparaate. Ravimvormi käsitletakse, kui farmatseutiliste võtete kogumit, millega tagatakse raviaine jõudmine toimekohale. Kõige lihtsam ja tuntum ravimvorm on tablett ning seega tihtipeale see on ka ainuke ravimvorm, mida osatakse ravimitega üldse seostada. Kuid tegelikult on olemas terve rida erinevaid ravimvorme, millest tuleb veel pikemalt juttu ka järgmises moodulis (moodul 3). Ravimvormid tänapäeval on võimalikult täpselt defineeritud ja klassifitseeritud. Nende iseloomustamiseks tohib kasutada vaid hetkel kehtivaid standardtermineid, mis on toodud Euroopa farmakopöas ning mis muutuvad ja täpsustuvad ajas.
Abiained on kõik muud materjalid/ ained, mida kasutatakse ravimvormis, aga mis pole raviained.
Lisaks raviainele on ravimpreparaadis ka veel abiained. Isegi solvendid, mida lõplikus ravimvormis enam polegi, aga kasutatakse ravimvormi valmistamiseks, loetakse abiainete hulka. Vanasti defineeriti abiaineid kui “inertseid aineid ravimvormis/ravimpreparaadis“, tänapäeval räägitakse enamasti abiainete rollist ning nende funktsionaalsusest. Ravimvormi pole tavaliselt võimalik valmistada, kui abiaineid ei kasutata, seega üldjuhul sisaldavad kõik ravimpreparaadid oma koostises lisaks raviainele ka abiaineid. Info ravimpreparaadi koostises olevate ainete kohta on võimalik saada ravimi infolehest ja pakendilt, kus peab olema ära toodud raviaine nimi, annus ning ka kasutatud abiained.
Kas raviaine on ravimpreparaat?
Raviaine ei võrdu koheselt ravimpreparaadiga.
Oluline on aru saada, et kui meil on vaja manustada inimesele/patsiendile ravimpreparaati, siis me ei saa kunagi anda ainult raviainet üksinda. Tihtipeale, raviaine annus on nii väike, et seda ei õnnestugi üksinda manustada. Seega raviaine ei võrdu koheselt ravimpreparaadiga (joonis 1).
Selleks on vaja anda raviainele kindel ja manustamisviisile sobiv ravimvorm. Farmatseutilise tehnoloogia meetodite abil disainitakse ja valmistatakse kas kapsel, lahus, tablett või mõni muu keerulisem kaasaegne ravimkandursüsteem (joonis 2). Ehk et valmistatakse sobiv ravimvorm.
Ühelgi uuel raviainel pole võimalik turule tulla, kui pole teostatud põhjalikke uuringuid ja tõestatud, et ravimpreparaat on ohutu ja efektiivne.
Seega ravimpreparaat ja selle väljatöötamine kaasab endasse kõigepealt raviaine molekuli sünteesimise ja arendamise ning siis juba ravimvormi disaini ja valmistamise ja siis pannakse ta ka sobivasse pakendisse ning siis ongi väljatöötatud ravimpreparaat, mida on võimalik siis apteegist osta ja manustada. Lisaks ravimite tootmisele ravimitööstuses valmistatakse ravimeid tänapäeval endiselt ka apteegis. Seejuures apteegis valmistatavad ravimid sisaldavad raviaineid, mis on juba oma efektiivsust ja ohutust tõestanud. Tänapäeval on ravimite valmistamine apteegis ning tootmine ravimitööstuses väga rangelt reguleeritud ja kontrollitud. Ühelgi uuel raviainel pole võimalik turule tulla, kui pole teostatud põhjalikke uuringuid ja tõestatud, et ravimpreparaat on ohutu ja efektiivne. Kas ravim on sobiv just ühe või teise haiguse raviks või haigusnähtuste eemaldamiseks või leevendamiseks, selgitataksegi välja ravimite väljatöötamisel.
Vajalik on leida sobiv viis, kuidas seda raviainet oleks võimalik organismi viia ehk et manustamisviis.
Et leida sobivaid uusi raviaineid, millel oleks oodatav ravitoime, on kõigepealt vajalik välja selgitada haiguse või meditsiinilise probleemi/tervisehäire tekkemehhanismid ja kuidas oleks võimalik seda ravida/leevendada ehk leida kindel ravi sihtmärk. Sobiva raviaine leidmise järgselt (nt looduslikest allikatest eraldatud raviaine leidmise järel), on vajalik leida sobiv viis, kuidas seda raviainet oleks võimalik organismi viia ehk et manustamisviis ning sellest valmistada ravimpreparaat, mida patsientidele manustada. Viiakse läbi farmakoloogilised uuringud, mis annavad vastused küsimustele, ravimi annuste/annustamise ja ohutuse suhtes. Igal raviainel ongi oma kindel sihtmärk, mille kaudu ta oma toimet avaldab. Väga lihtsustatult tooksin näite nt antibiootikumide kohta. Kui on teada, et tekitajaks on kindel bakter, siis otsitakse raviainet, mis oleks võimeline seda bakterit hävitama. Seega antibiootikumide sihtmärgiks on bakterirakk. Lisaks on erinevatel antibiootikumidel omakorda erinevad viisid, kuidas nad täpselt seda bakterit hävitavad, ja tänapäeval aktiivselt tegeletaksegi uuringutega, et välja selgitada, kuidas oleks võimalik antibiootikumide efektiivsust veelgi tõsta. Teine oluline osa ravimite väljatöötamises on seotud uuringutega, mis võimaldavad teada saada, kuidas see raviaine muuta inimesele manustatavasse sobilikku ravimvormi ning valmistada nn kindlas pakendis ja kvaliteedinõuetega ravimpreparaati. Selleks disainitakse ja töötatakse välja ravimpreparaat, millel on kindel ning kontrollitav kvaliteet.
