Kaviteedi preparatsiooni õpetus

2.4. Preparatsioon

Preparatsiooni põhimõtted on kõigil mälumishammastel sarnased. Erinevus on peamiselt kaviteedi kujus, mille määrab (eeskätt väikeste kahjustuste puhul) hamba anatoomia.

Suurema kahjustuse korral arvestatakse mitte niivõrd hamba fissuuride kulgu, vaid täidise püsivuse tagamist – vastupanu ja retentsioonikuju nõudeid.

Järgnevates alapeatükkides on tutvustatud erinevatel mälumishammastel paiknevate kaviteetide loomist. Enne tööle asumist tuleta kindlasti meelde hammaste oklusaalpinna anatoomia. Kui oled Moodle kursusel ’Suu- ja hambahaiguste prepedeutika’ osalenud, siis saad seda teha aine kodulehel (https://moodle.ut.ee/course/ view.php?id=133). Kui ei, siis võid kasutada õpikut ‘Hammaste anatoomia, lõualuude ja hambumuse areng ning kasv’ (Tartu 2011; Saag jt) või eestikeelset õppematerjali ‘Hamba anatoomia’ https://sisu.ut.ee/ hammaste_anatoomia_oklusioon/hamba-krooni-struktuurid või inglisekeelset veebilehte http://www.homesteadschools.com/dental/ courses/Anatomy/Chapter2.htm, mis kirjeldab põhjalikult hamba pinnaanatoomiat.

Säästlikult avatud fissuur molaaril, https://pocketdentistry.com/9-direct-composite-restorations/