1. EL õigusalane raamistik

Euroopa Liidu õigusele võib läheneda nii rahvusvahelise õiguse kui ka riigiõiguse seisukohalt. Rahvusvahelise õiguse kaudu lähenemist iseloomustab see, et Euroopa ühenduse asutamislepingud on tõepoolest riikidevahelised lepingud. Kui aga võrrelda EL õigust riigiõigusega, siis jääb mulje, et võib rääkida vähemalt nii suurest arvust EL õigustest, kui on Euroopa Liidul liikmesriike. Käesolev peatükk käsitleb lühidalt Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid ning nende suhestust siseriiklikusse õigusesse.

Euroopa Liidul peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes.  Euroopa Liit töötab lepingute raamistikus, kus määratletakse:

• liidu põhielemendid
• ühenduse süsteemi otsustusprotsessis osalevate institutsioonide tegevusvaldkonnad
• seadusandlikud menetlused
• Euroopa Liidu institutsioonidele antud volitused

Euroopa Liidu õiguse allikatena vaadeldakse:

• EL esmast õigust;
• EL teisest õigust;
• rahvusvahelisi lepinguid ja rahvusvahelist õigust

EL allikad on mõjutatud ka liikmesriikide õigusest ning Euroopa Inimõiguste Konventsioonist.

EL õigust tulenevalt selle vastuvõtmisest ja astmest nn normide hierarhias võimalik üldjoontes jagada kaheks: EL esmaseks ehk primaarseks ja  EL teiseks ehk sekundaarseks õiguseks. EL esmast õigust loovad EL liikmesriigid, selles mõttes on tegu tüüpilise rahvusvaheliste lepingutega, mille liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikus õiguses ette nähtud ratifitseerimisprotseduuridele heaks kiidavad. EL teisest õigust loovad esmase õiguse alusel institutsioonid ning see peab nii formaalselt kui materiaalselt  olema alati vastavuses EL esmase õigusega.

EL õigus kasutab allikatena nii rahvusvahelist tavaõigust kui ka rahvusvahelist kirjutatud õigust, rahvusvahelisi lepinguid, millega on ühinenud Euroopa Liit ja/või liikmesriigid. Nendest on paslik rääkida EL esmase või teise õiguse vahepeal, sest rahvusvaheline õigus on pigem täiendav õigusallikas kui EL enda õigus. Üldiselt peetakse  rahvusvahelist tavaõigust ja EL mõjutavaid rahvusvahelisi lepinguid EL esmase õigusega samatasandiliseks.

Esmase õiguse moodustavad:

• Euroopa ühenduste asutamislepingud;
• EL leping;
• nende protokollid ja lisad;
• asutamislepinguid ja EL lepingut täiendavad ja muutvad lepingud;
• liitumislepingud.

Kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud, ühinemislepingud ja muud esmased õigusaktid ning protokollid on leitavad ELi portaali (https://europa.eu/european-union/law/treaties_et) ja ELi õiguse andmebaasi EUR-Lex vahendusel (https://eur-lex.europa.eu/collection/eu-law/treaties/treaties-force.html?locale=et).

Teisese õiguse moodustavad:

• määrused
• direktiivid
• otsused

Lisaks kuuluvad siia ka mittesiduvad aktid:

• soovitused
• arvamused

Community acquis e. Acquis communautaire

Acquis communautaire ehk acquis all mõeldakse ühenduse õiguses teataval hetkel kehtivat seisu, sh kõiki põhimõtteid, õigusakte, talitus­viise, kohustusi jms, mis on liikmesriikide vahel kokku lepitud ja mida uutel liikmesriikidel tuleb aktsepteerida täielikult. Eestikeelsetes tekstides kasutatakse ka mõistet ühenduse õigustik (EUR-Lex, Kokkuvõtete sõnastik https://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/acquis.html?locale=et).

Ühenduse õigustiku kontseptsioon on olulise tähtsusega, et mõista Euroopa Liidu, käimasoleva laienemise ja põhiseaduse loomise protsesse.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal 

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal e-Justice on peamine vahend, mis on välja töötatud parandamaks juurdepääsu teabele õiguse valdkonnas. Seal leiab infot Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguse ning kohtumenetluste kohta (https://e-justice.europa.eu/home.do?plang=et&action=home).

Portaali arendatakse pidevalt edasi ja 2018. aasta lõpus võttis Nõukogu vastu strateegia ja tegevuskava e-õiguskeskkonna arendamise kohta aastatel 2019–2023.

Teabeleht “Euroopa Liidu õiguse allikad ja kohaldamisala” on leitav aadressil http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_1.2.1.pdf