5.1 Euroopa Komisjon

---

• Ülesanded: ELi täitevvõim ja õigusaktide algataja
• Liikmed: volinike meeskond ehk kolleegium, 1 igast ELi liikmesriigist, kokku 27 volinikku
• Ametiaeg: viis aastat
• Asukoht:  Brüssel
• Asutamisaasta: 1958
• Koduleht: https://ec.europa.eu/commission/index_et

---

Komisjon on oma otsustes riiklikest valitsustest sõltumatu. Tema ülesandeks on esindada ELi kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute õigusaktide ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon on ka ELi täitevvõim: ta vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. See tähendab Euroopa Liidu igapäevaelu korraldamist: ELi poliitika tegevuskavade elluviimist ja vastutamist eelarve täitmise eest.

Nagu Euroopa Parlament ja Nõukogu, loodi ka Euroopa Komisjon 1950ndatel aastatel
ELi aluslepingutega.

Kes moodustavad Euroopa Komisjoni?

Terminit „komisjon” kasutatakse kahes tähenduses. Esiteks tähendab see meestest ja naistest koosnevat meeskonda, üks igast liikmesriigist, kes on ametisse nimetatud selleks, et ta juhiks institutsiooni ja võtaks vastu otsuseid. Teiseks tähistab termin „komisjon” institutsiooni ennast ja selle personali.

Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks. Oma päritoluriigis on nad üldjuhul olnud poliitikud ja paljud neist on kuulunud ministritena valitsusse, kuid komisjoniliikmetena on nad kohustatud tegutsema liidu kui terviku huvides ega tohi järgida oma riigi valitsuse juhtnööre.

Iga viie aasta tagant, kuue kuu jooksul alates Euroopa Parlamendi valimistest, nimetatakse ametisse uus komisjoni koosseis.

Menetlus kulgeb järgmiselt:

• Liikmesriikide valitsused lepivad kokku, keda nimetada komisjoni uueks presidendiks.
• Presidendikandidaadi peab seejärel heaks kiitma parlament.
• Komisjoni presidendikandidaat valib koos liikmesriikide valitsustega ülejäänud komisjoniliikmed.
• Uus parlament küsitleb seejärel liikmekandidaate ja esitab peale seda oma
  arvamuse. Kui komisjoni koosseis kiidetakse heaks, võib uus komisjon ametlikult
  tööd alustada.

Komisjon on poliitiliselt vastutav parlamendi ees, kellel on õigus komisjon umbusaldushääletusega laiali saata. Komisjoni üksikliige peab tagasi astuma komisjoni presidendi nõudmisel ja teiste komisjoni liikmete nõusolekul.

Komisjon on esindatud kõikidel parlamendi istungjärkudel, kus ta peab selgitama ja põhjendama oma poliitika suundi. Ta vastab ka regulaarselt parlamendiliikmete suulistele ja kirjalikele küsimustele.

Komisjoni igapäevatööga tegelevad haldusametnikud, eksperdid, tõlgid, sekretariaat jt ametkonnad. Selliseid Euroopa Liidu ametnikke on umbes 23 000. Võib tunduda, et seda on palju, kuid tegelikult on see arv väiksem enamiku Euroopa keskmise suurusega linnanõukogude personali arvust.

Kus komisjon asub?

Komisjon asub Brüsselis (Belgia), kuid tema talitusi on ka Luxembourgis, esindusi kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioone paljudes maailma riikide pealinnades.

Euroopa Komisjoni ülesanded

Komisjoni peamised ülesanded on:

• teha ettepanekuid õigusaktide kohta, mille seejärel võtavad vastu kaasseadusandjad – Euroopa Parlament ja nõukogu;
• jõustada ELi õigust (vajaduse korral koos Euroopa Liidu Kohtuga);
•  seada tegevuseesmärgid ja -prioriteedid, mida kirjeldatakse igal aastal Euroopa Komisjoni tööprogrammis, ning tegema tööd nende saavutamise suunas;
• hallata ja rakendada ELi poliitikat ning eelarvet;
• esindada liitu väljaspool Euroopat (nt ELi ja teiste riikide vaheliste kaubanduslepingute teemalistel läbirääkimistel).

1 president, 7 asepresidenti ja 19 volinikku

Iga viie aasta möödudes määratakse ametisse uus volinike kolleegium, kuhu kuulub 27 volinikku (üks igast ELi liikmesriigist). Ühiselt määratlevad nad komisjoni poliitilised ja strateegilised eesmärgid. Uus volinike kolleegium nimetatakse ametisse iga viie aasta järel. Euroopa Ülemkogu esitab Euroopa Parlamendile presidendikandidaadi kohta ettepaneku, tehes kvalifitseeritud häälteenamusega sellekohase otsuse, mille puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Seejärel valib Euroopa Parlament komisjoni presidendi oma liikmete enamusega (mis vastab vähemalt 353-le häälele 705-st). Pärast seda valib ametisseastuv president komisjoni ülejäänud 27 liiget, tuginedes liikmesriikide esitatud soovitustele. Ametisseastuv president ja nõukogu peavad volinikukandidaatide lõpliku nimekirja osas kokkuleppele jõudma. Komisjon tervikuna vajab Euroopa Parlamendi nõusolekut. Enne seda hindavad volinikukandidaate Euroopa Parlamendi komisjonid.

Ursula von der Leyen-i juhitava komisjoni volinikega 2019-2024 Euroopa Komisjoni kodulehel https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024_et

Kollegiaalne otsustamine

Komisjon töötab kollegiaalsuse põhimõttel. Otsused võtab ühiselt vastu volinike kolleegium, kes on kollektiivselt vastutav Euroopa Parlamendi ees. Kõik volinikud omavad otsustusprotsessis võrdseid õigusi ning vastutavad nende otsuste eest samuti võrdselt. Volinikel ei ole iseseisvat otsustamise õigust, välja arvatud juhul, kui komisjon volitab neid võtma tema nimel meetmeid nende pädevusvaldkonnas (nn volitamiskord). Sel juhul lasub neil komisjoni poliitiline ja õiguslik vastutus. 

Oluline roll on komisjoni presidendil: tema määrab ELi aluslepingute kohaselt kindlaks poliitilised suunad, jagab vastutusvaldkonnad (nt siseturg, regionaalpoliitika, transport, keskkond, põllumajandus, kaubandus jne) volinike vahel ning võib igal hetkel nende jaotust ja sisu muuta. Volinike kolleegium kehtestab strateegilised eesmärgid ja iga-aastase tööprogrammi.

Asepresidendid tegutsevad presidendi nimel ja tema asendajatena. Nad juhivad ja koordineerivad tööd oma vastutusvaldkonnas, kaasates sellesse mitu volinikku. Asepresidendid vastutavad täpselt määratletud esmatähtsate projektide eest, mida saab vastavalt vajadusele ja uute projektide välja töötamisele muuta. See tagab kolleegiumi tiheda ja paindliku koostöö.

Volinikud abistavad asepresidente, esitades oma ettepanekud kolleegiumile, mis teeb otsused üldiselt konsensuse alusel. Kolleegium võib otsustada ka hääletamise kasuks. Sel juhul võetakse otsused vastu lihthäälteenamuse alusel. Igal volinikul on üks hääl.

Kollegiaalsuse põhimõtte kohaldamine tagab:

• otsuste kvaliteedi, kuna iga ettepaneku puhul tuleb konsulteerida iga
  volinikuga;
• institutsiooni sõltumatuse, kuna otsused võetakse vastu ilma parteide
  surveta;
• poliitilise vastutuse jagamise kõigi volinike vahel, kaasa arvatud juhul, kui
  otsused võetakse vastu häälteenamuse alusel.

Huvi korral vaata Euroopa Komisjoni kodukorda aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32010D0138

Peadirektoraadid ja ametid

Komisjoni osakondades töötab 23 000 inimest. Osakondi nimetatakse peadirektoraatideks ja talitusteks. Igaüks neist vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest ning neid juhivad peadirektorid.

Peadirektoraatides koostatakse õigusaktide ettepanekuid, kuid need muutuvad ametlikeks ainult siis, kui kolleegium võtab need oma iganädalasel koosolekul vastu. Peadirektoraadid haldavad ELi tasandil ka rahastamisalgatusi, korraldavad avalikke konsultatsioone ja teabevahetust. Samuti juhib komisjon mitmete rakendusametite tööd. Need aitavad Euroopa
Komisjonil ELi programme hallata.

Tutvu organisatsiooni ülesehitusega Euroopa Komisjoni kodulehel https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/organisational-structure_et

Osakonnad ja ametid

Komisjon koosneb eri poliitikavaldkondade eest vastutavatest osakondadest, mida nimetakse peadirektoraatideks. Peadirektoraadid kujundavad, rakendavad ja haldavad Euroopa Liidu poliitikat, õigusakte ja rahastamisprogramme. Lisaks sellele on komisjonil haldusküsimustega tegelevad talitused. Komisjoni erinevaid programme haldavad rakendusametid.

Tutvu Euroopa Komisjoni kodulehel osakondade ja rakendusametitega aadressil https://commission.europa.eu/about-european-commission/departments-and-executive-agencies_et 

Komisjoni esindused

Komisjonil on esindused üle kogu maailma. Komisjoni Euroopa Liidus asuvad esindused vahendavad komisjoni seisukohti liikmesriikides. Neilt saavad kodanikud teavet, brošüüre, voldikuid ja materjale Euroopa Liidu toimimise kohta. Väljaspool Euroopa Liitu asuvaid esindusi nimetatakse delegatsioonideks ning neid haldab Euroopa välisteenistus. Nad tegutsevad kooskõlas ELi huvide ja poliitikaga ning tegelevad mitmesuguste teavitusprogrammidega.

Tutvu Euroopa Komisjoni esindusega Eestis aadressil https://ec.europa.eu/estonia/

Euroopa Komisjoni vastutus ja aruandekohustus

Üldine vastutus eelarve täitmise eest lasub Euroopa Komisjonil. Siiski peavad liikmesriigid tegema komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele.

Peadirektorid ja talituste juhatajad esitavad igal aastal tegevusaruande (aastane tegevusaruanne), mis sisaldab allkirjastatud avaldust nende kui volitatud eelarvevahendite käsutajate tegevuskohustuse täitmise kohta. Pärast seda kiidab komisjon igal aastal heaks haldustegevuse koondaruande, millega ta võtab omale poliitilise vastutuse peadirektorite ja talituste juhatajate haldustegevuse eest, tuginedes nende esitatud aastastele tegevusaruannetele.

Kui peadirektorid või talituste juhatajad on oma kinnitavasse avaldusse teinud reservatsioone, esitatakse iga-aastases koondaruandes esimene analüüs selle kohta,
kuidas nende puudustega hakatakse tegelema. Samuti käsitletakse iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud laiemaid arusaamu ning pööratakse tähelepanu erinevate osaliste (sealhulgas siseaudiitor, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu) tõstatatud mitmetele valdkonnavahelistele küsimustele. Paljudel juhtudel ei tehta makseid lõplikele abisaajatele otse komisjoni osakondadest.

Suurt osa eelarvest hallatakse koostöös liikmesriikidega, eriti sellistes valdkondades nagu struktuurifondid ja põllumajandus. Teatavaid ülesandeid saab ka delegeerida riiklikele asutustele ja kolmandatele riikidele või saab neid täita ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sellistel juhtudel määratleb Euroopa Liit vajalikud kontrollimehhanismid ja asjaomased peadirektorid lisavad oma iga-aastasesse tegevusaruandesse kontrollikeskkonna ning kõikide hõlmatud osaliste erinevate ülesannete ja vastutuse kirjelduse. Selle tulemusena saab komisjon haldustegevuse koondaruannet heaks kiites võtta endale täieliku poliitilise vastutuse.

Tutvu Euroopa Komisjoni iga-aastaste tegevusaruannetega aadressil https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-reports_et

Euroopa Komisjoni töö avatus ja läbipaistvus

Komisjon on võtnud kohustuse töötada avatult. Ta püüab aktiivselt anda teavet oma tegevuse ja vastuvõetud otsuste kohta. Enne uute õigusaktide ja poliitika algatamist peab komisjon korraldama laialdased konsultatsioonid: ELi poliitika kvaliteet sõltub kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kõikide antud poliitikasse hõlmatud sidusrühmade laialdase kaasatuse tagamisest. Lisaks kasutab Komisjon poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel kaasavat lähenemisviisi ning on heaks kiitnud sisemised miinimumnõuded konsulteerimiseks huvitatud isikutega.

Komisjon on seisukohal, et läbipaistvust on vaja selleks, et suurendada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu ning tagada avaliku halduse õiguspärasus ja vastutus. Sellega seoses on komisjon võtnud erinevaid meetmeid, eelkõige selleks, et hõlbustada juurdepääsu dokumentidele, mis on institutsioonide valduses, et muuta suhteraamistik huvirühmade esindajatega läbipaistvamaks (register ja tegevusjuhend) ning et anda teavet ELi vahenditest abi saajate kohta, pidades alati silmas vajadust kaitsta tundlikku ja salastatud teavet.

Komisjon on loonud eksperdirühmade registri, et anda selge ülevaade nõuandvatest kogudest, kes aitavad temal ja tema osakondadel ette valmistada seadusandlikke ettepanekuid ja poliitilisi algatusi. Ekspertrühmade dokumente leiab aadressil https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/service-standards-and-principles/transparency/register-expert-groups_et

Otsuste tegemine

Uusi poliitikasuundi, teatisi ja õigusakte käsitlevates komisjoni algatustes tuleb kõigepealt kokkuleppele jõuda komisjonisiseselt. Komisjon peab ka õigusaktide ettepanekud kõigepealt ise heaks kiitma. Seejärel saavad ELi kaasseadusandjad Euroopa Parlament ja nõukogu need vastu võtavad.

• Kuidas otsuseid vastu võetakse?

ELi poliitiliste ettepanekute ja õigusaktide kavandamisel võetakse hoolikalt arvesse ELi kodanike, ettevõtjate ja teiste sidusrühmade huve. Sõltuvalt uue algatuse poliitilisest tähtsusest võtavad volinikud selle oma iganädalasel koosolekul vastu kas suulise või kirjaliku menetluse teel.

Loe täpsemalt otsuste tegemise kohta Euroopa Komisjoni kodulehel https://ec.europa.eu/info/strategy/decision-making-process/how-decisions-are-made_et

• Otsuste tegemine iganädalastel koosolekutel

Komisjoni volinikud kohtuvad igal nädalal, et arutada poliitiliselt tundlikke küsimusi ja võtta vastu ettepanekuid, milles tuleb kokku leppida suulise menetluse teel.

Teema kohta täpsemalt on Euroopa Komisjoni kodulehel https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/decision-making-process/decision-making-during-weekly-meetings_en

Euroopa Komisjoni dokumendid ja registrid

Juurdepääs komisjoni ja muude institutsioonide dokumentide registritele, arhiividele ja komiteemenetluse (liikmesriikide esindajatest koosnevad komiteed) registritele on leitavad EK kodulehel aadressil: https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/service-standards-and-principles/transparency/freedom-information/access-documents/how-access-commission-documents_et

Lisaks on komisjoni dokumentidest olulisemad:

• Rohelised raamatud (aruteludokumendid ja konsultatsioonid) aadressil https://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/green_paper.html?locale=et
• Valged raamatud (EL meetmeid käsitlevad ettepanekud) aadressil https://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/white_paper.html

Komisjoni dokumentide liigid on järgmised:

• PV – Komisjoni koosolekute protokollid
• ETU – References of studies entrusted by the Commission to external experts
• SWD – Komisjoni talituste töödokument
• OJ – Komisjoni koosolekute päevakorrad
• COM –  Õigusaktide ettepanekud ja muud komisjoni teatised nõukogule ja/või teistele institutsioonidele ning nende ettevalmistamiseks kasutatud materjalid. Teistele institutsioonidele suunatud komisjoni dokumendid (õigusaktide ettepanekud, teatised, aruanded jm).
• SEC – Dokumendid, mida ei ole võimalik liigitada ühegi muu kategooria alla.
• C – Dokumendid, mis on seotud ametlike toimingutega, mille eest vastutab üksnes komisjon. Osa neist dokumentidest edastatakse nõukogule või parlamendile teavitamiseks.
• JOIN – Commission and High Representative Joint Acts

Dokumentide liigid EUR-Lex-is https://eur-lex.europa.eu/content/tools/TableOfSectors/types_of_documents_in_eurlex.html?locale=et

Euroopa Komisjoni dokumentide register – hõlmab teatavaid dokumendikategooriaid ning eelkõige seadusandlusega seotud dokumente, mis kannavad tunnuseid COM, C ja SEC, aga ka teisi kategooriaid, nagu komisjoni koosolekute päevakorrad ja protokollid.

Aadress: http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?language=et

Andmebaasi EUR-Lex ettevalmistavate aktide osast saab leida dokumente, mida kasutatakse ELi õigusaktide ettevalmistamiseks ning mis on koostatud õigusloome- ja eelarveprotsessi erinevates etappides. Komisjonile antakse sageli volitused ELi õigusaktide rakendamiseks ELi liikmesriikide esindajatest moodustatud komiteede kaasabil.

Aadress: https://eur-lex.europa.eu/collection/eu-law/pre-acts.html?locale=et

Komiteemenetluse dokumentide register sisaldab komiteede tööga seotud taustateavet ja dokumente, kaasa arvatud kõiki teabe või kontrolli eesmärgil Euroopa Parlamendile edastatavaid dokumente. 2008. aasta aprillis tehti komiteemenetluse registris põhjalikke muudatusi seoses dokumentidega, mis käsitlevad pärast 1. aprilli 2008 aset leidnud komiteede kohtumisi ja kirjalikke konsultatsioone. Sellest kuupäevast varasemad dokumendid on kättesaadavad vanas komiteemenetluse registris. Registris leiduvate dokumentide vahendusel on võimalik jälgida rakendusmeetme menetlustsükli erinevaid etappe.

Aadress: http://ec.europa.eu/transparency/regcomitology/index.cfm?CLX=et

 

Andmebaas DORIE (Documentation et Recherche sur les questions Institutionnelles Européennes) on Euroopa institutsioonilistest küsimustest huvitatud inimestele mõeldud andmebaas, mis sisaldab aastate jooksul Euroopa Komisjoni talituste poolt koostatud dokumente. Kogu ei ole täielik, kuid sisaldab institutsioonide ja ELi otsustusprotsessiga seotud dokumente ning nende osi ning selliste valitsustevaheliste konverentside (sh 2002-2003 põhiseaduse konvendi) materjale, kus on käsitletud asutamislepingute muutmist.

Andmebaas sisaldab muu hulgas institutsioonide vastuvõetud õigusakte, ELi institutsioonide ja muude asutuste koosolekute potokolle, pressiteateid ja -artikleid, Euroopa liidrite kõnesid ning teatavaid komisjoni talituste sisedokumente. Otsing annab juurdepääsu dokumendi andmetele ning dokumendile endale (v.a dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad autoriõigusega seotud eeskirjad).

Aadress: http://ec.europa.eu/dorie/home.do?locale=et

Väljaanne Euroopa Komisjoni dokumendihalduse reeglistiku kohta

European Commission Document management in the European Commission — Collected decisions and implementing rules Luxembourg: Publications Office of the European Union 2010 — 110 pp. — 17.6 x 25 cm
ISBN 978-92-79-12965-0
doi:10.2792/10565

Väljaanne on kättesaadav inglise ja prantsuse keelsena aadressil:
https://bookshop.europa.eu/en/document-management-in-the-europeancommission-pbNA7809969/