Euroopa Liidu ametlik dokumentatsioon ja andmebaasid

2.3 Muud õigusaktid, lepingud ja protokollid

Ühtne Euroopa akt

Ühtne Euroopa akt (ik Single European Act) allkirjastati 28. veebruaril 1986 ja see jõustus 1. juulil 1987. Tegemist on esimese tõsisema lepingute läbivaatamisega. Peamiseks eesmärgiks oli hiljemalt 31. detsembriks 1992 Euroopa siseturu väljakujundamine, ehk ruumi loomine, kus toimub isikute, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine. Selle eesmärgi saavutamiseks viidi EÜ lepingusse sisse ad hoc menetlusi.

Ühtne Euroopa akt oli Rooma lepingu esimese põhjaliku muutmise tulemus. Tähtsamad muudatused on järgmised:

esitatakse Euroopa Ühenduse siseturu konseptsioon koos siseturu valmimise tähtajaga;
nähakse ette Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu loomine;
suurendadakse valdkondi, kus Euroopa Ühenduste Nõukogu otsustab häälteenamusega;
antakse Euroopa Parlamendile seadusloome protsessis koostöö tegemise õigus;
antakse Euroopa Komisjonile suuremaid volitusi seoses komisjonile õigusaktide vastuvõtmise delegeerimise laiendamisega;
antakse Euroopa Ühenduse struktuuri-, keskkonna-, uurimus- ja tehnoloogiapoliitikatele lepinguline ja seega õiguslik alus;
luuakse õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle.

Rohkem infot Euroopa Parlamendi teabelehel “Ühtse Euroopa akti sünd” aadressil http://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/2/uhtse-euroopa-akti-sund

Amsterdami leping

Amsterdami leping allkirjastati 2. oktoobril 1997, millega muudeti Euroopa Liidu lepingut (Maastrichti lepingut), Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavad nendega seotud õigusakte. Vajadus tulenes peale Maastrichti lepingu sõlmimist Euroopat tabanud raskustest, mis pidurdasid ühinemist. Leping jõustus 1. mail 1999.

Amsterdami lepinguga on sisse viidud kaks olulist muudatust:

kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele ja selliste olukordade lisamine, mille korral Euroopa Liidu Nõukogu võib otsuse vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega ja mitte enam ühehäälselt;
teatavate seni EL lepingu osaks olnud valdkondade (viisapoliitika, varjupaigaõiguse rakendamine ja üldisemas plaanis kõik vaba liikumisega seotud küsimused) üleviimine EÜ lepingusse, mille tulemusena sai EÜ lepingu VI jaotise (kolmanda samba) nimetuseks „Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades”.

Rohkem infot Euroopa Parlamendi teabelehel “Maastrichti ja Amsterdami leping” aadressil http://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/3/maastrichti-ja-amsterdami-leping

Nice’i leping

Nice’i leping sõlmiti EL riikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Nice’s toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel 11. detsembril 2000 ja allkirjastati 26. veebruaril 2001. Leping jõustus 1. veebruaril 2003 pärast ratifitseerimist kõigis liikmesriikides.

Nice’i lepingu eesmärgiks oli kohandada Euroopa Liidu toimimist seoses liidu laienemisega 1. mail 2004. Tehtud muudatustest tuleks esile tuua järgmised:

muudatused otsustusprotsessis;
nõukogu otsuse langetamiseks ühehäälsust nõudvate olukordade oluline vähendamine: nõukogu võib nüüd langetada otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega paljudes uutes valdkondades: isikute vaba liikumine, õigusalane koostöö tsiviilasjades, tööstuspoliitika jne;
häälte ümberarvestamine nõukogus;
institutsioonide struktuuri muutmine;
Euroopa Parlamendi kohtade uus jaotus;
Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Itaalia ja Hispaania loobumine teisest volinikukohast;
Euroopa Komisjoni presidendi volituste laiendamine.

Nice’i lepingusse tehti muudatused seoses 10+2 uue EL liikmesriigi Euroopa Liiduga liitumisega aastatel 2004 ja 2007:

10 uue liikmesriigi, sh Eesti, Euroopa Liiduga ühinemise leping e. Ateena leping
(ik Treaty of Accession, Treaty of Athens) allkirjastati Ateenas 16. aprillil 2003, leping
jõustus 1. mail 2004.
Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemise leping e. Luxembourgi leping
(ik Treaty of Luxembourg on the accession of Romania and Bulgaria), allkirjastati 25.
aprillil 2005, jõustus 1.jaanuaril 2007.

Muudatused Nice’i lepingus tehti seoses kohtade arvuga Euroopa Parlamendis, hääletamisprotseduuriga EL Nõukogus, kvalifitseeritud häälteenamuse küsimuses.

Rohkem infot Euroopa Parlamendi teabelehel “Nice’i leping ja Euroopa Tulevikukonvent” aadressil http://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/4/nice-i-leping-ja-euroopa-tulevikukonvent

Muud lepingud ja protokollid

Peale lepingute on esmaseks õiguseks veel kõik lepingute protokollid, mis kujutavad endast lepingute lahutamatut osa, samuti lepingute lisad ja täiendused

Protokollidel võivad olla erinevad eesmärgid, näiteks võivad need:

täpsustada mõnda asutamislepingus käsitlevat põhimõtet (nt EÜ asutamislepigule lisatud protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta);
sätestada EL institutsioonide jm organite põhikirju (nt EL lepingule, EÜ asutamislepingule ja EURATOM-i asutamislepingule lisatud protokoll Euroopa Kohtu põhikirja kohta; EÜ asutamislepingule lisatud protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta);
anda mõnedele liikmesriikidele teatud erandeid, reguleerida erisusi (nt EÜ asutamislepingule lisatud protokollid vara omandamise kohta Taanis ja Gröönimaa suhtes kehtiva erikorra kohta; teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkunigriiki käsitlevate sätete kohta).

Tähtsamad nn muud esmased lepingud ja protokollid on veel lisaks järgmised:

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2007);
Schengeni konventsiooni (1985);
leping Gröönimaa kohta (1984), mis sõlmiti selleks, et võimaldada Gröönimaal EMÜst 1983. aastal lahkuda ja kehtestada Gröönimaa suhtes ülemeremaade ja -territooriumide kohta kehtiv kord;
liitmisleping (1965), millega loodi ühtne komisjon ja nõukogu kolme Euroopa ühenduse (Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja EURATOM) jaoks. Amsterdami lepingu artikkel 9 kaotas liitmislepingu kehtivuse ja lisas selle olulised osad EÜ lepingusse;
leping, millega parandati teatavaid finantssätteid (1975), millega muudeti kolme lepingu (ESTÜ, EMÜ ja Euratomi lepingud) teatavaid artikleid. Neid parandusi on valdavalt uuesti muudetud hilisemate lepingutega;
Euroopa Investeerimispanga põhikirja käsitleva protokolli teatavate sätete muutmise leping (1975);
Euroopa ühenduste asutamislepingute ja Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavate eelarvesätete muutmise leping (1970);
protokoll (nr 36) Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll (1965);
protokoll Hollandi Antillide kohta (1962), millega täpsustatakse Hollandi Antillides rafineeritud naftasaaduste Euroopa Liitu importimisel rakendatavaid kaubanduseeskirju;
jt