6.1 Õiguslikud menetlused

Juba õpitud materjali kinnistamiseks tasub üle korrata, et  EL õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest.

EL esmase õiguse loomine tuleb harvem ette, kui teisese õiguse loomine ja seisneb põhimõtteliselt aluslepingute muutmises ja täiendamises. EL teisese õiguse loomisel tuleb seevastu arvestada terve rea oluliste põhimõtetega. Kõigepealt on need EL ülesehituse ja pädevuse jaotuse spetsiifikast tulenevad põhimõtted, seejärel õigusloomele laiemalt omased printsiibid.

Euroopa Liidu otsuste tegemise reeglid ja menetlused on kindlaks määratud asutamislepingutes. Iga Euroopa Liidu õigusakt põhineb mõnel konkreetsel asutamislepingu artiklil, mida nimetatakse selle õigusakti “õiguslikuks aluseks”. 

ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (28 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). 

Allikas: Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (Artikkel 289 OJ C 202, 7.6.2016, p. 172–172)
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET

Seadusandlik tavamenetlus (endine kaasotsustamismenetlus) võeti kasutusele Maastrichti lepinguga Euroopa Liidu kohta (1992) ning seda laiendati ja tõhustati Amsterdami lepinguga (1999). Lissaboni lepinguga, mis jõustus 1. detsembril 2009, sai ELi otsustamissüsteemi põhiliseks seadusandlikuks menetluseks seadusandlik tavamenetlus.  Seadusandlik tavamenetlus annab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule võrdse osatähtsuse suure hulga valdkondade puhul (nt majanduse juhtimine, sisseränne, energeetika, transport, keskkond ja tarbijakaitse). Valdava enamuse Euroopa Liidu õigusaktidest võtavad vastu parlament ja nõukogu ühiselt.

Aluslepingutes ette nähtud erijuhtudel kasutatakse määruse, direktiivi või otsuse vastuvõtmisel seadusandlikku erimenetlust (varasem nõuandemenetlus). Erinevalt seadusandlikust tavamenetlusest seadusandliku erimenetluse täpset protseduuri aluslepingutes ei selgitata. Seadusandliku akti vastuvõtmisel seadusandliku erimenetluse kohaselt peab seetõttu juhinduma konkreetses aluslepingu artiklis (õiguslikus aluses) ette nähtud protseduurist.

Kuidas ELi otsuseid vastu võetakse EL kodulehel https://europa.eu/european-union/eu-law/decision-making/procedures_e