2.4 Rahvusvahelised kokkulepped

Rahvusvahelised kokkulepped on Euroopa Liidu õiguse teiseks allikaks ja võimaldavad liidul arendada majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi sidemeid ülejäänud maailmaga. Tegemist on kokkulepetega, mis sõlmitakse alati rahvusvahelise õiguse subjektide (liikmesriikide või organisatsioonide) vahel ning nende eesmärgiks on käivitada koostöö rahvusvahelisel tasemel. Euroopa Liidu poolt esimese samba raames sõlmitud kokkulepped on siduvad institutsioonidele ja liikmesriikidele. Euroopa Liidu poolt teise ja kolmanda samba raames sõlmitud kokkulepped on siduvad institutsioonidele, kuid mitte tingimata liikmesriikidele.

Esimest tüüpi kokkulepete seas on võimalik eristada kaht peamist kokkuleppe liiki:

1. rahvusvahelised kokkulepped kolmandate riikide või rahvusvaheliste
   organisatsioonidega,
2. liikmesriikide vahel sõlmitud kokkulepped ja konventsioonid.

1.  Kokkulepped kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega

Selliseid kokkuleppeid võib sõlmida ühendus või ühendus koos liikmesriikidega (segakokkulepe). Need kokkulepped on ühenduse ja liikmesriikide jaoks siduvad ning toovad kaasa vastutuse rahvusvahelisel tasandil. Võimalik on eristada kolme kokkuleppevormi.

Assotsieerimislepingud
Assotsieerimine puudutab majanduslikku koostööd kitsas valdkonnas ning sellega kaasneb ühenduse laialdane finantstoetus lepingupartnerile. Selliste lepingute hulka kuuluvad kokkulepped ülemereriikide ja -territooriumidega, ühinemist ja tolliliitu ettevalmistavad kokkulepped, samuti Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) leping.

Koostöökokkulepped
Koostöökokkulepped ei ole ühinemislepingutega ühesuguse ulatusega, sest nad hõlmavad üksnes intensiivset majanduskoostööd. Sellised lepingud seovad ühendust Põhja-Aafrika riikidega (Alžeeria, Maroko ja Tuneesia), Kirde-Aafrika ja Lääne-Aasia riikidega (Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria) ning Iisraeliga.

Kaubanduskokkulepped
Kaubanduskokkulepped on tolli- ja kaubanduspoliitika valdkonnas kolmandate riikidega, kolmandate riikide gruppidega või rahvusvaheliste kaubandusorganisatsioonide raames sõlmitavad kokkulepped. Selliseks kokkuleppeks on näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (MKO) asutamisleping.

2. Liikmesriikidevahelised kokkulepped

Tegemist on liikmesriikide poolt sõlmitud siduvate õigusaktidega, mille ülesandeks on lahendada ühenduse rakendatavate meetmetega tihedalt seotud küsimused, mida ükski ühenduse institutsioon ei ole pädev lahendama või mis laiendavad siseriiklike sätete territoriaalset ulatust, selleks et luua õigusruum, mis on seotud ühenduse õigusruumiga (näiteks kokkulepe ühenduse patenditunnistuse kohta).

Rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete loend on kättesaadav EUR-Lex andmebaasis teemade kaupa ning võimaldab leida EL poolt sätestatud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks sõlmitud lepinguid ja kokkuleppeid (http://eurlex.europa.eu/browse/directories/inter-agree.html).