7. EL õigusaktid

Euroopa Liidu õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti ehk õigusakti. Õigusakti sisu ja mõte määravad, mis tüüpi õigusaktiga on tegemist. Kuigi nõukogu nimetab sätte määruseks, võib faktiliselt olla tegemist siiski otsusele omaste õigusmõjude poolest üksikaktiga. Soovituseks nimetatud akt, võib aga oma õigusmõjult olla kohustuslik otsus.

Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse esmasteks ja teisesteks, samuti on allikateks rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheline õigus. Igal EL määrusel ja otsusel on n-ö õiguslik alus. Selle all mõeldakse asutamislepingu artiklit ehk pädevusalust, millele toetudes on õigusakt antud või otsus tehtud.