4. Euroopa Kohtu õigus

Luxembourg’is asuv Euroopa Liidu Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Liidu Kohus on üks seitsmest EL institutsioonist ning  koosneb kahest kohtust – Euroopa Kohus ja Üldkohus –, mis pakuvad erinevaid õiguskaitselahendeid. Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni kuulub Euroopa Liit. Need kaks kohtuorganid tagavad Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise liidu territooriumil.

Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsuste ja õiguse üldprintsiipide hulka kuuluvad:

• Euroopa Kohtu ja Üldkohtu (esimese astme kohtu) otsused, s.o. pretsedendiõigus
• õiguse üldprintsiibid, mis tulenevad liikmesriikide konstitutsioonidest ja seadustest või rahvusvahelistest kokkulepetest (nt. vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtted)

Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 28 riiki) lepingud, mille alusel asutati Euroopa ühendused ja hiljem Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega.

Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pädevuse piires täielikult kohaldada liidu õigust ning kaitsta sellega kodanikele antud õigusi (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata selles, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees).

Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust, võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust.

Selleks et aidata Euroopa Liidu Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete kohtuasjadega ning pakkuda kodanikele paremat õiguskaitset, loodi 1988. aastal Üldkohus (Esimese Astme Kohus). Selle kohtuinstantsi ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga.

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus loodi 2004. aastal ELi ja selle institutsioonide ametnike vaheliste vaidluste lahendamiseks, kuid selle tegevus lõpetati 1. septembril 2016.

Kohtuotsused

Kohus ja üldkohus (esimese astme kohus) langetavad kohtuotsuseid, mis on vaidlusaluse menetluse lõpetamise otsusteks. Euroopa Kohtu kohtuotsused ei kuulu edasikaebamisele. Üldkohtu (esimese astme kohtu) kohtuotsuseid on võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtusse (apellatsioon). Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourgis, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde.

Arvamused

Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon või liikmesriik võivad küsida kohtu arvamust ühenduse ja kolmanda riigi või ühenduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud kokkuleppe vastavuse kohta EÜ lepingu sätetega. Kokkulepe, millele kohus on andnud mittetoetava arvamuse, saab jõustuda üksnes Euroopa Liidu lepingu artiklis 48 sätestatud tingimustel (lepingute muutmise menetlus).

Korraldused

Kohus ja üldkohus (esimese astme kohus) annavad mitmel juhul välja korraldusi, mida menetluskord ette näeb. Üldjoontes võib need korraldused jagada kolme gruppi:

1. kohtumenetluse tehnilise poolega seotud olukorrad (näiteks korraldused, millega tagatakse asitõendite säilimine, kohtuasjade eraldamine, ühendamine või peatamine);
2. juhud, millal kohtuasja kohta langetatakse mittesisuline otsus (näiteks juhul, kui kohtuasi on ilmselt ette valmistamata, või kohtuniku ebakompetentsuse puhul);
3. juhud, millal kohtuasja suhtes langetatakse sisuline otsus, sel juhul on tegemist täiejõuliste lihtsustatud kohtuotsustega, mis langetatakse juhul, kui antud kohtuasi on samane teiste varasemate kohtuasjadega, mille suhtes on kohtuotsus juba langetatud.

Korraldused on põhimõtteliselt muudetavad ja neid on võimalik edasi kaevata.

Kohtujuristide esitised

Kohtujuristid toetavad kohust tema missiooni täitmisel. Kohtujuristid esitavad avalikult, erapooletult ja sõltumatult motiveeritud esitisi kohtule esitatud kohtuasjade kohta. Oma esitises pakub kohtujurist välja ka lahenduse vaidlusküsimusele. Need esitised ei ole kohtunike jaoks siduvad. Esitised on suulise kohtuprotsessi lahutamatuks osaks ja need avaldatakse koos kohtuotsusega kohtupraktika kogumikus.