Euroopa Liidu ametlik dokumentatsioon ja andmebaasid

5.3 EL Nõukogu

Ülesanded: ELi õigusaktide vastuvõtmine ja ELi poliitika kooskõlastamine
Liikmed: Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale
Eesistuja: Iga ELi liikmesriik on rotatsiooni alusel kuue kuu jooksul eesistujariik
Asutamisaasta: 1958 (Euroopa Majandusühenduse Nõukogu nime all)
Asukoht: Brüssel (Belgia)
Koduleht: http://www.consilium.europa.eu/et/home/

Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded

Nõukogu on Euroopa Liidu peamine otsustusorgan, kus kohtuvad liikmesriikide ministrid. Sõltuvalt päevakorraküsimusest esindab iga riiki antud küsimuse (välissuhted, rahandus, sotsiaalküsimused, transport, põllumajandus jne) eest vastutav minister.

Nõukogu on väga oluline otsustaja Euroopa Liidus. Nõukogu peab läbirääkimisi Euroopa Liidu õigusaktide üle ja võtab neid vastu, enamasti üheskoos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse teel, mida tuntakse ka kaasotsustamismenetluse nime all. Kaasotsustamismenetlust kasutatakse poliitikavaldkondades, kus ELil on ainupädevus või liikmesriikidega jagatud pädevus. Nendel juhtudel tegutseb nõukogu seadusandjana Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute alusel.
Nõukogu vastutab liikmesriikide poliitikate koordineerimise eest konkreetsetes valdkondades, nagu:

majandus- ja fiskaalpoliitika: nõukogu koordineerib liikmesriikide majandus- ja fiskaalpoliitikat, et tugevdada majanduse juhtimist ELis, kontrollib nende eelarvepoliitikat ja tugevdab ELi eelarveraamistikku ning tegeleb ka euro, finantsturgude ja kapitali liikumise õiguslike ja praktiliste aspektidega;
haridus, kultuur, noored ja sport: nõukogu võtab nendes valdkondades vastu ELi poliitikaraamistikke ja töökavasid, milles seatakse prioriteedid liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks;
tööhõivepoliitika: nõukogu koostab liikmesriikide jaoks iga-aastased suunised ja soovitused, tuginedes Euroopa Ülemkogu järeldustele ELi tööhõive olukorra kohta.

Nõukogu töötab Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud suuniste alusel välja ja viib ellu ELi välis- ja julgeolekupoliitikat. See hõlmab ka ELi arengu- ja humanitaarabi, kaitset ja kaubandust. Koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga tagab nõukogu liidu välistegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe.
Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. Nõukogu annab komisjonile volitused pidada ELi nimel läbirääkimisi ELi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle. Läbirääkimiste lõpus teeb nõukogu komisjoni ettepaneku alusel otsuse asjaomase lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta. Nõukogu võtab vastu ka lõpliku otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast seda, kui parlament on andnud oma nõusoleku (nõutav kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades) ja kõik ELi liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud. Need lepingud võivad hõlmata laiaulatuslikke valdkondi, nagu kaubandus, koostöö ja areng, või käsitleda konkreetseid teemasid, nagu tekstiiltooted, kalandus, toll, transport, teadus ja tehnoloogia jne.
Nõukogu võtab koos parlamendiga vastu ELi eelarve. Eelarveperiood hõlmab 1 kalendriaastat. Eelarve võetakse tavaliselt vastu detsembris ja hakkab kehtima järgneva aasta 1. jaanuarist.

Eesistujariigi ülesanded

Eesistujariik vastutab ELi õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades ELi tegevuskava järjepidevuse, nõuetekohased seadusandlikud menetlused ja liikmesriikidevahelise koostöö. Selleks peab eesistujariik tegutsema ausa ja neutraalse vahendajana.

Mis on nõukogu eesistumine ja kuidas see toimub https://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council-eu/

Euroopa Liidu Nõukogu dokumendid

Avalik Register sisaldab nõukogu dokumentide viiteid. Dokumendid, mis avalikustati pärast nõukogu läbipaistvust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist või nõudmisel, on vahetult täistekstina kättesaadavad.