15. Eesti Vabariik – ELi liikmesriik

EL lepingu art 49 kohaselt võib Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse esitada iga Euroopa riik. Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks juba 1995. aastal, kuid ometi läks selle realiseerumisega veel ligi 10 aastat aega. 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi referendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige.

Mis on üldse Euroopa ja kus on Euroopa piir? Antud juhul on see raskesti defineeritav mõiste, lahkarvamusi on sel puhul üsna palju. Kuigi geograafiliselt ei ole Euroopa alati ühiselt defineeritav, kujutab Euroopa endast ühtedel ja samadel alustaladel põhinevat kultuuriruumi, mis on seotud ühise ajalooga. Alates Amsterdami lepingust peab Euroopa Liitu kandideeriv riik austama EL lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, s.s vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivajaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele. Need nõuded pärinevad ka 1993. aasta juunis Euroopa Ülemkogu poolt Kopenhaageni kohtumisel EL kandidaatriikidele esitavatest kriteeriumitest.

Kopenhaageni kriteeriumid:

• Poliitilised kriteeriumid – kandidaatriigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriikluse ja põhiõiguste austamise ning vähemuste õiguse kaitse.
• Majanduslikud kriteeriumid – kandidaatriigil peab olema toimiv turumajandus, ta peab olema suuteline kohanema ELis kehtiva konkurentsi- ja turuorientatsiooniga.
• Õiguslikud kriteeriumid – liitumise põhitingimus, mis nõuab acquise´communautaire´i (ühenduse õigustiku) inkorporeemist. Kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenevaid kohustusi.

ELi liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse Euroopa Liidu Nõukogule, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju ELi eeskirju ja määrusi.

 

Liikmesriikide ja Euroopa Liiduga ühinemise kohta leab infot EL veebilehel https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et

Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste suhete, Eesti Euroopa Liiduga ühinemise kronoloogia:

• 27.08.1991 Euroopa Ühendus tunnistas Eesti iseseisvust
• 07.02.1992 Euroopa Liidu sünd (Maastrichti protsess, mille tulemusena loodi Euroopa Liit)
• 1992 Saatis Eesti Brüsselisse EL juurde oma suursaadiku
• 11.05.1992 Kirjutati alla EMÜ ja EV kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö leping (jõustus 01.03.1993)
• 18.07.1994 Kirjutati alla Euroopa ühenduste ja Eesti vahelisele vabakaubanduslepingule (jõustus 01.01.1995)
• 12.06.1995 Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad alla assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga
• 28.11.1995 Eesti esitab ametliku avalduse EL-ga liitumiseks
• 1996 Pani Eesti valitsus paika eurointegratsiooni korralduse
• 23.01.1997 Moodustati Riigikogu juurde Euroopa Asjade Komisjon
• 13.12.1997 EL Nõukogu otsus alustada liitumisläbirääkimisi Eestiga
• 13.12.2002 Lõppevad liitumisläbirääkimised Eesti ja EL-i vahel
• 16.04.2003 Allkirjastatakse liitumisleping Euroopa Liiduga
• 14.09.2003 Toimub rahvahääletus EL-ga liitumise küsimuses
• 01.05.2004 Eesti ühineb Euroopa Liiduga
• 12.05.2010 Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta
• 16.06.2010 Euroopa Parlament kiitis heaks Eesti liitumise euroga
• 13.07.2010 Viimased kuud kroonile – Eesti läheb üle eurole

Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte. Eesti ELi suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides.

Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga saavutatud kokkulepete kohta Välisministeeriumi kodulehel https://vm.ee/et/eesti-liitumislabiraakimistel-euroopa-liiduga-saavutatud-kokkulepped