Euroopa Liidu ametlik dokumentatsioon ja andmebaasid
14.3 IPEX
Andmebaas IPEX (InterParliamentary EU information eXchange) püüab laiendada riikide parlamentide jaoks kättesaadava teabe baasi konkreetsete Euroopa Liidu dokumentide või teemade osas. See võib olla eriti oluline riikide parlamentide rolli puudutavate uute sätete tõttu Lissaboni lepingus.
Valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust, määratakse Euroopa Liidu lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega kindlaks tingimused, mille korral liidul on liikmesriikidega võrreldes suurem pädevus meetmeid võtta.
Õiguslik alus: Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 3 ja protokoll (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta (http://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/7/subsidiaarsuse-pohimote)
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise kohta on liikmesriikide parlamentidele antud õigus esitada põhjendatud arvamusi, kui nende hinnangul ei ole õigusakti ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kui liikmesriikide parlamentide esitatud põhjendatud arvamuste puhul on esindatud vähemalt üks kolmandik kõikidest neile määratud häältest, peab komisjon ettepaneku uuesti läbi vaatama. Pärast läbivaatamist võib komisjon otsustada eelnõu muutmata jätta, seda muuta või selle tagasi võtta ning peab oma otsust põhjendama.
Liikmesriikide parlamentidel on õigusakti eelnõu kohta põhjendatud arvamuse esitamiseks aega kaheksa nädalat alates eelnõu liidu ametlikes keeltes edastamise kuupäevast. Iga liikmesriigi parlamendil on kaks häält. Kahekojalise parlamendi puhul on kummalgi kojal üks hääl.
Juurdepääs andmebaasile IPEX on aadressil http://www.ipex.eu/IPEXL-WEB/home/home.do?appLng=ET
IPEX sisaldab parlamentide dokumente ja teavet Euroopa Liidu kohta. IPEXi andmebaasi põhiosaks on parlamentide dokumendid, mida iga riigi parlament ise andmebaasi lisab. Need dokumendid on rühmitatud konkreetse Euroopa Liidu dokumendi alusel, millega need on seotud. IPEXi saidil asub ka parlamentidevahelise koostöö kalender, mis sisaldab teavet kõikide Euroopa Liiduga seotud parlamentidevaheliste kohtumiste kohta. Lisaks pakub IPEX linke asjakohastele veebisaitidele ja andmebaasidesse ning linke ELi puutuvatele lehtedele riikide parlamentide veebisaitidel.
Otsida võib andmebaasis IPEX nii eesti kui inglise keeles. Teisel juhul on tulemusi rohkem.
Näide dokumentide otsingust andmebaasis IPEX märksõnaga Estonia, täpsustades otsingut põhjendatud arvamuse järgi:
Näide ülevaatest EL liikmesriikide rahvusparlamentide seisukohtadest dokumendile:
Juurdepääs põhjendatud arvamuse dokumentidele (pdf- failid) on Lissaboni lepingu menetluste all:
Allikas: http://www.ipex.eu/IPEXL-WEB/scrutiny/COD20160070/eerii.do
Väljavõte EV Riigikogu otsusest
Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele:
Väljavõte Euroopa Komisjoni vastusest Riigikogule
20/07/2016 | EC answer to Riigikogu (RO) EC answer to Riigikogu (RO) (ET)
Väljavõte Euroopa Komisjoni teatises toodud komisjoni seisukohtadest:
Brüssel, 20.7.2016 COM(2016) 505 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDELE töötajate lähetamise direktiivi muutmise direktiivi käsitleva ettepaneku kohta seoses subsidiaarsuse põhimõttega vastavalt protokollile nr 2
punkti 4. LÄBIVAATAMINE SEOSES SUBSIDIAARSUSEGA alapunkt 4.2.1 Kehtivad eeskirjad on piisavad ja asjakohased sõnastab:
Mitme liikmesriigi parlamendid on seisukohal, et praegu kehtivad eeskirjad on piisavad, vähemalt juhtudel, mil kehtiva direktiiviga antakse liikmesriikidele võimalus mitte piirduda üldiste eeskirjadega (kollektiivlepingute kasutamine mujal kui ehitussektoris, renditöötajad). Eesti parlament on esitanud sarnase väite seoses lähetatud töötajate töötingimustega.
Ettepaneku eesmärk on luua riigisisestele ja piiriülestele teenusepakkujatele võrdsemad võimalused ning tagada, et samas asukohas töötavad töötajad oleksid kõikides majandussektorites kaitstud samade kohustuslike eeskirjade alusel, sõltumata sellest, kas tegemist on kohalike või lähetatud töötajatega. Liikmesriikide õigus, ent mitte kohustus kohaldada selliseid eeskirju muudes sektorites peale ehitussektori ei vasta täielikult sellele eesmärgile. Liikmesriigid võivad sellises olukorras otsustada jätta need eeskirjad kõnealustes muudes sektorites kohaldamata, loomata seeläbi võrdseid võimalusi ja tagamata lähetatud töötajate piisavat kaitset. Kõikidele liikmesriikidele laienevat kohustust kohaldada nimetatud eeskirju kõikides majandussektorites ei saa kehtestada riiklikul tasandil, vaid seda tuleb teha liidu tasandil. Seepärast leiab komisjon, et ettepaneku eesmärk selles küsimuses on paremini saavutatav liidu tasandil.
Sama kehtib ka liikmesriikide kohustuse kohta kohaldada piiriüleste ja riigisiseste renditöötajate puhul ühesuguseid tingimusi.
Bulgaaria rahvuskogu, Tšehhi Vabariigi senat, Eesti parlament, Ungari rahvuskogu, Leedu Vabariigi Seimas, Läti Saeima, Rumeenia saadikutekoda ja Slovaki Vabariigi rahvuskogu on seisukohal, et palkade ühtlustumine liikmesriikide lõikes peaks toimuma edasise majandusarengu tulemusena, mitte liidu seadusandliku tegevuse tagajärjel. Sellega seoses tuleks märkida, et ettepaneku eesmärk ei ole palkade ühtlustamine liikmesriikide lõikes. Ettepanekuga soovitakse üksnes tagada, et vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid kohustuslikke tasustamiseeskirju kohaldatakse ka sellesse liikmesriiki lähetatud töötajate suhtes. Peale selle ei võimalda asjaolu, et majandusareng võib aja jooksul kaasa tuua ühtlasema palgataseme, välistada vajadust tagada ka vahepealsel ajal võrdsed võimalused ettevõtjatele ja asjakohane kaitse lähetatud töötajatele.