3. EL teisene õigus

Teisene seadusandlus on Euroopa Liidu institutsioonide poolt loodav seadusandlus, mille täideviimise õigus on neile antud aluslepingutes, kus sätestatakse Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.

Iga ELi õigusakt põhineb mõnel konkreetsel Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil, mida nimetatakse selle õigusakti “õiguslikuks aluseks”.

Institutsioonide õigusaktid moodustavad ühenduse õiguse kolmanda olulise allika lepingute (esmane õigus) ja rahvusvaheliste kokkulepete järel. Seda võib määratleda kui Euroopa institutsioonide poolt lepingute sätete rakendamiseks vastu võetud õigusaktide kogumit.

Institutsioonide õigusaktide hulka kuuluvad EÜ lepinguga ette nähtud õiguslikult

• siduvad aktid (määrused, direktiivid ja otsused)
• ja mittesiduvad aktid (soovitused, arvamused),
• lisaks terve rida teisi akte, näiteks institutsioonide sisemäärustikud ja ühenduse tegevusprogrammid.