4.2 Näiteid kohtuotsuste mõjust kodanikele

Euroopa Kohtu tuhandetel kohtuotsustel, millest enamik on tehtud eelotsuseasjades, on olulised tagajärjed Euroopa Liidu kodaniku igapäevaelus. Siin viidatakse näitlikult mõnele neist kõige olulisemates liidu õiguse valdkondades.

Kaupade vaba liikumine

Alates 1979. aasta kohtuotsusest Cassis de Dijon, mis käsitleb kaupade vaba liikumise põhimõtet, võivad ettevõtjad importida oma riiki kõiki mõnest teisest liidu liikmesriigist pärinevaid tooteid – tingimusel, et toode on teises riigis seaduslikult toodetud ja turustatud ja et tarbimisriigis ei takista selle importimist ükski ülekaalukas põhjus, nt rahvatervise või keskkonna kaitse.

Isikute vaba liikumine

Isikute vaba liikumise valdkonnas on tehtud hulgaliselt kohtuotsuseid. Kohtuotsuses Kraus (1993) kinnitas Euroopa Kohus, et sellist olukorda, kus ühenduse kodanik, kellel on teises liikmesriigis omandatud kolmanda astme ülikoolidiplom, mis võimaldab tal tegeleda mingi kutsealaga või majandustegevusega, reguleerib ühenduse õigus, sh ka selle isiku suhteid tema päritoluriigiga. Seega, kuigi liikmesriik võib siduda selle diplomi kasutamise oma territooriumil haldusorgani nõusolekuga, võib sellise nõusolekumenetluse ainus eesmärk olla diplomi saamise õiguspärasuse kontrollimine.

Selle valdkonna kohtuotsuste hulgas on tuntuim kohtuotsus Bosman (1995), milles Euroopa Kohus tegi vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsuse jalgpalliföderatsiooni reeglistiku kooskõla kohta töötajate vaba liikumise põhimõttega. Ta märkis, et professionaalsel tasemel sport on majandustegevus, mille harrastamist ei saa piirata mängijate üleminekut reguleerivate või teiste liikmesriikide kodanikest mängijate arvu piiravate reeglitega. Hilisemate kohtuotsustega laiendati seda kaalutlust ka kolmandatest riikidest pärit sportlastele, kellel on Euroopa ühendustega assotsiatsiooni- (kohtuotsus Deutscher Handballbund, 2003) või partnerlusleping (kohtuotsus Simutenkov, 2005).

Teenuste vaba osutamine

1989. aasta kohtuotsus teenuste vaba osutamise teemal puudutas Briti turisti, keda Pariisi metroos rünnati ja raskelt vigastati. Vastuseks Prantsuse kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et turistina oli ta väljaspool oma koduriiki teenuste saaja ja talle kehtis ühenduse õigusest tulenev kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte. Seetõttu oli tal õigus samale hüvitisele, mida oleks saanud nõuda Prantsuse kodanik (kohtuotsus Cowan).

Vastuseks Luksemburgi kohtute küsimustele kinnitas Euroopa Kohus, et siseriiklikud õigusnormid, millega kindlustatule keeldutakse hambaravikulude hüvitamisest põhjusel, et need kulutused tehti teises liikmesriigis, kujutavad teenuste vaba osutamise põhimõtte põhjendamatut piiramist (kohtuotsus Kohll, 1998) ja et keeldumine hüvitada välismaal prillide ostmisega seotud kulud on kaupade vaba liikumise põhimõtte põhjendamatu piiramine (kohtuotsus Decker, 1998).

Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused

Stjuardess esitas hagi oma tööandja vastu, kuna teda diskrimineeriti töötasu osas, võrreldes sama tööd tegevate meessoost kolleegidega. Vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus 1976. aastal, et asutamislepingu sätetel, millega kehtestati sama tööd tegevate nais- ja meessoost töötajate vahel töötasu võrdsus, on vahetu õigusmõju (kohtuotsus Defrenne).

Meeste ja naiste vahelise võrdse kohtlemise alaste normide tõlgendamisel on Euroopa Kohus aidanud kaasa naiste kaitsele emadusega seotud töölepingu ülesütlemise eest. Rasedusega seotud raskuste tõttu ei saanud naine enam töötada ja ta tööleping lõpetati. 1998. aastal tunnistas Euroopa Kohus sellise töölepingu ülesütlemise liidu õigusega vastuolus olevaks. Keelatud kaudset soolist diskrimineerimist kujutab endast olukord, kui naine vallandatakse raseduse ajal, kuna ta on rasedusega seonduvate haiguste tõttu puudunud (kohtuotsus Brown).

Töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitse tagamiseks on vaja, et neile antaks iga-aastast palgalist puhkust. Briti ametiühing BECTU vaidlustas 1999. aastal Briti õigusnormid, millega võeti lühikestusega töölepingutega töötajatelt see õigus ära põhjusel, et see ei olnud kooskõlas ühenduse direktiiviga tööaja korralduse kohta. Euroopa Kohus leidis (kohtuotsus BECTU, 2001), et õigus iga-aastasele palgalisele puhkusele on ühenduse õigusega otse töötajatele antud sotsiaalõigus, mida üheltki töötajalt ei saa ära võtta.

Põhiõigused

Leides, et põhiõiguste kaitse on lahutamatu osa tema poolt kaitstavatest õiguse üldpõhimõtetest, on Euroopa Kohus arvestatavalt kaasa aidanud nende õiguste kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse dokumentidest, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonist, mille sünnile on liikmesriigid kaasa aidanud või millega nad on liitunud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib Euroopa Kohus kohaldada ja tõlgendada 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, millele Lissaboni lepinguga antakse aluslepingutega samaväärne õigusjõud.

Pärast korduvaid terrorirünnakuid politsei vastu lubati Põhja-Iirimaal politseil relva kanda. Avaliku julgeoleku põhjustel ei lubatud (pädeva ministri tõendi alusel, mida ei saanud kohtutes vaidlustada) aga politseis töötavatel naistel seda õigust kasutada. Seetõttu ei pakutud naistele enam ühtegi täisajaga töölepingut Põhja-Iiri politseis. Vastuseks Ühendkuningriigi kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et igasuguse kohtuliku kontrolli välistamine siseriikliku ametiasutuse tõendi üle on vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mis on antud igale isikule, kes leiab, et tema õigusi on soolise diskrimineerimise alusel rikutud (kohtuotsus Johnston, 1986).

Euroopa Liidu kodakondsus

Euroopa Liidu kodakondsuse kohta, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on kõigil isikutel, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, kinnitas Euroopa Kohus, et see tähendab õigust elada teise liikmesriigi territooriumil. See õigus on ka alaealisel liikmesriigi kodanikul, kellel on ravikindlustus ja piisavad vahendid. Ta rõhutas, et ühenduse õigusega ei nõuta alaealiselt, et tal peavad endal olema vajalikud vahendid ja et keeldumine anda samal ajal tema kolmanda riigi kodanikust emale riigis elamise õigus võtab lapse riigis elamise õiguselt igasuguse kasuliku mõju (kohtuotsus Zhu ja Chen, 2004).

Samas kohtuotsuses täpsustas Euroopa Kohus, et isegi juhul, kui ühe liikmesriigi kodakondsuse omandamise eesmärk on tagada kolmanda riigi kodanikule ühenduse õiguse alusel riigis elamise õigus, ei või liikmesriik piirata teise liikmesriigi kodakondsuse andmise mõju.

Tutvu kohtupraktikaga andmebaasi EUR-Lex vahendusel aadressil https://eur-lex.europa.eu/collection/eu-law/eu-case-law.html  ja Euroopa kohtu kodulehel aadressil https://curia.europa.eu/jcms/jcms/j_6/et/ (kasuta ka andmebaasi CURIA otsinguvormi).