ROSis on meie eesmärk jõuda võrdlemisi kiiresti XMLi kasutamiseni, seega ei pea me esialgu süübima väga sügavale, et mõista, mis on XML. Oluline on jätta meelde, et tänu XMLile saame arvutite jaoks info struktureerida ja anda sellele konteksti. Seda tehakse, kasutades infot ennast ning seda raamivat metainfot.
Võtame näiteks ühe isiku Roberta, kes on 42 aastat vana. Mis infot ja ja metainfot saame sellest lausest välja võtta? Teeme näiteks sellise tabeli:
Metainfo
|
Info
|
Nimi
|
Roberta
|
Vanus
|
42
|
Et sama info panna kirja xml-faili, võime avada lihtsa tekstifaili ja kirjutada sinna:
<nimi>Roberta</nimi>
<vanus>42</vanus>
Nagu näeme, siis metainfo on nurksulgude <> vahel. Ka märkame, et info alguse ja lõpu piiritlemiseks on metainfo märgendeid alati kaks: <nimi> (avanev märgend) ja </nimi> (sulgev märgend, mida tähistab /-märk pärast esimest nurksulgu). Sedasi on alati ühemõtteliselt selge, et nende kahe märgendi vahel on kirjas nimi.
Taolise märgendamise jõud muutub aga eriti ilmseks, kui avastame, et märgendid saab grupeerida täiendavate märgendite abil. Hetkel on eespool toodud näite <nimi> ja <vanus> lihtsalt kaks rida, mida ei seo omavahel miski, aga kui grupeerime nt <isik>-märgendi abil, saame kirjeldada eri isikute omadusi. Alljärgnev struktuur ütleb meile, et nii <nimi> kui ka <vanus> käivad ühe ja sama isiku kohta, sest <isik> märgend suletakse (</isik> märgendi abil) alles pärast nime ja vanuse kirjeldamist.
<isik>
<nimi>Roberta</nimi>
<vanus>42</vanus>
</isik>
Kui selline info esitlus võib inimesele tunduda tüütu, siis masinate jaoks muutub pilt ühemõtteliseks. See aga tagab selle, et masinad saavad infost “õigesti” aru.