Aktiivõppemeetodid e-õppes

4. Rühmatöö e-õppes

ruhmatoo.png

Mari Karm

Rühmatööde korraldamise puhul kipub nii mõnigi kord tähelepanuta jääma asjaolu, et iga inimeste kogum ei ole veel rühm. Tihti loodetakse, et koostöine õppimine toimub ka inimeste kogumis, ilma et oleks vaja vaeva näha rühma loomise ja kujundamisega.

Rühmale iseloomulikud jooned on järgmised:

  • rühma liikmed tajuvad end kui rühma;
  • jagatud ettekujutused, mõtted, ideed – tajutakse midagi ühist ja ühendavat;
  • rühma liikmed usuvad, et saavad rühmas tegutsemise kaudu rahuldada mõnda oma vajadust või huvi;
  • rühma liikmete tegevus on vastastikuses sõltuvuses – iga liikme iga tegevus mõjutab teisi;
  • rühmas on kujunenud oma normid, rollid, staatus, võimu- ja emotsionaalsed suhted;
  • grupi liikmed suhtlevad omavahel ning mõjutavad üksteist selle suhtlemise käigus.
  • rühma liikmed tahavad rühma kuuluda ja hoiavad omavahel kokku (Jaques, 2000).

    Rühmade koostoimimise alased uurimused on sageli tehtud tööalastes gruppides, ent õppimise kontekstis võivad mõne ülesande või projekti täitmiseks moodustatud rühmad tööalastest erineda. Õppeülesande täitmiseks moodustatud rühmad tegutsevad koos lühemat aega; rühmad võivad kujuneda üsna juhuslikult, ilma et oleks arvestatud iga liikme oskuste või eelteadmistega; rühma liikmetel puudub ettekujutus üksteise oskustest ja pädevusest (Caspersz jt, 2006).

    Üheks olulisemaks rühma tõhusa tegutsemise aspektiks loetakse selle võimet määratleda eesmärki ning liikuda edukalt selles suunas. Eesmärgile võib läheneda rohkem või vähem ning eesmärgi saavutamine tähendab, et kõik ülesanded on täidetud.