Aktiivõppemeetodid e-õppes

Individuaalsed ülesanded (näited)

  1. Enne ja pärast. Õppijad hindavad teatud väiteid enne õppimist ja samu väiteid pärast. Õigsust kontrollivad õppijad ise.
  2. E-portfoolio. Õpiväljunditest lähtuv reflekteeriv päevik + tõendusmaterjalid.
  3. Ettekande ettevalmistamine.
  4. Juhtumianalüüs. Probleemide, kaasuste lahendamine. 
  5. Kaheosaline päevik.Esimene veerg sisaldab õppematerjalist väljakirjutusi ja teine veerg õppija selgitusi.
  6. Kakskümmend olulist mõtet. Õppematerjalist (nt artiklist) märgitakse välja 20 olulist mõtet nii, et teine saab ka aru, mis oli uurimuse eesmärk, uurimismeetod, protseduur, tulemused ja uurimuse olulisus.
  7. Kokkuvõtte sõnastamine.  Kirjutatakse lühikokkuvõte õpitud materjali kohta. Täpse mahu võiks ette anda. Võib ette anda ka lünkteksti, lausete algused.
  8. Konspekteerimine.
  9. Küsimuste koostamine. Küsimused segaseks jäänud osade kohta õppejõule või kaasõppijatele.
  10. Küsimustele vastamine. Ette anda küsimused (eeldavad materjali sisulist mõistmist, loovat seostamist või analüüsimist kogemuste baasil).
  11. Lugemisblogi.Õppematerjalist kokkuvõtted, seostatult isiklike kogemustega, hinnatakse infot, vaieldakse vastu autori seisukohtadele. Küsimused võivad olla ette antud. 
  12. Lühitestid.Õppimise jooksul peab sooritama lühikesi teste. Vastuseid kontrollivad õppijad ise või teeb seda arvuti.
  13. Märkidega lugemine.Kasutatakse kindlaid märke: teadsin varem +; uus info !; küsimused, kahtlused ?) või värvikoode (uus – kollane, arusaamatu – punane).
  14. Materjali täiendamine.Õppijad peavad õpitud materjali põhjal täiendama e-keskkonnas olevat kirjalikku materjali.
  15. Neli-kolm-kaks-üks. (4 uut mõistet, 3 uut fakti, 2 segast küsimust, 1 kõige väärtuslikum mõte) või kolm-kaks-üks (kolm uut teadmist, kaks küsimust, üks mõte või idee, mille üle tahan veel mõelda).
  16. Õppematerjali hindamine.Otsitakase õppematerjal, analüüsitakse ja hinnatakse maatriksi alusel, tutvustatakse teistele, parimad võetakse kasutusele.
  17. Õppematerjali koostamine.Nt Wikipedia artikkel.
  18. Põhimõistete defineerimine enne ja pärast.
  19. PQ4R.Vaata üle (preview). Esita küsimusi (question). Loe (read). Mõtle (reflect). Arutle ja meenuta (recite). Korda üle (review). Ka PARS (preview – question – read – summarize), OPRATT (overview – pose questions – read – answer – talk – test).
  20. Referaadi koostamine.
  21. Reflekteeriv päevik.Ette anda suunavad küsimused või pidepunktid. Mida sel nädalal õppisite ja kuidas? Millised teemad või probleemid jäid ebaselgeks? Kui te oleksite õppejõud, milliseid küsimusi esitaksite oma üliõpilastele, et teada saada, kas nad on materjalist aru saanud? …
  22. Selede (jooniste, skeemide, tabelite, mõiste- ja mõttekaartide) koostamine.
  23. Suhtluspõhine videoloeng.Erinevad ülesanded mõtlemiseks, testiküsimused.
  24. Täiendatavad jaotusmaterjalid.Nt – koostada loetelu, täiendada skeemi, vastata küsimusele, joonistada graafik, joonistada skeemile nooled, täita tabel, täiendada pilte, koostada mõiste- või mõttekaart.
  25. Usun ja kahtlen (nõustun või ei nõustu).  Õppematerjalist tuuakse välja vastandlikke seisukohti, näiteks poolt- ja vastuargumente, tugevusi ja nõrkusi või väiteid, millega õppija on nõus, ja väiteid, milles kahtleb.

Rohkem näiteid: M. Karm (2013). Õppemeetodid kõrgkoolis. Sihtasutus Archimedes. https://ec.europa.eu/epale/sites/epale/files/oppemeetodid.pdf