Aktiivõppemeetodid e-õppes
Probleemipõhine õpe
Einike Pilli ja Triin Marandi
Probleemipõhise õppe olemus
Probleemipõhine õpe on õppemeetod, milles on kombineeritud eelnevate teadmiste meenutamine, uue teadmise omandamine ja probleemilahendusoskuse arendamine. Probleemipõhise õppe eeliseks on interdistsiplinaarne lähenemine, sest reaalse elu probleemid alluvad harva vaid ühe ainevaldkonna temaatikale. Seda meetodit on juba paar aastakümmet kasutanud mitmed maailma juhtivad ülikoolid. Õigesti kasutatuna on tegu väga tõhusat õppimist võimaldava ja motiveeriva õppemeetodiga.
Probleemipõhise õppe videojuhis – http://www.uttv.ee/naita?id=7184
Järgnev videoklipp sisaldab probleemipõhise õppe täpsemat tutvustust.
Video asukoht: http://www.uttv.ee/naita?id=6524
Rühmad ja rollid
Probleemipõhine õpe toimub rühmades, mille suurust soovitatakse hoida 10-12 inimese vahel. E-õppes on probleemipõhist õpet võimalik kasutada ka suuremate gruppide puhul, jagades õppijad alagruppidesse. Grupis jagatakse osalejate vahel ära rollid: vestluse juht, kirjutaja ja osalejad. Rollid vahetuvad nii, et lõpuks saavad kõik osalejad olla ka vestluse juhi ja kirjutaja rollis. Igal grupil on ka tuutor, kes jälgib, et vestlus liigub soovitud suunas ja kes vajadusel esitab suunavaid küsimusi. E-keskkonnas on rollid samasugused, aga nende teostamise viis teistsugune. Küll aga eeldatakse õppijalt suuremat aktiivsust, enesedistsipliini, oskust kasutada erinevaid e-vahendeid ning kirjalikult väljendamise oskust. Tuutoril on e-keskkonnas lihtsam jääda “nähtamatuks” ja jälgida kõrvalt rühmas toimuvat ning ainult vajadusel sekkuda: julgustada, näidata üles huvi nende edusammude vastu, anda konstruktiivset tagasisidet (Donnelly, 2006). Kuna PPÕ metoodika arendab mitmeid üldisi pädevusi, sh vestluse juhtimise ja kuulamisoskus, oskus mõtteid selgelt väljendada ja kontseptualiseerida, on meetodi teostamisel oluline, et kõik osalejad saavad proovida kõiki rolle.
Video keskendub PPÕ metoodikas kasutatavatele rollidele, näidates kuidas neid on protsessi käigus võimalik täita.
Video asukoht: http://www.uttv.ee/naita?id=6526
Protsess (sammud)
Õppeprotsess koosneb 7 sammust, mis on jagatud 3 etappi:
I etapp – rühmaga
- 1. samm – Juhtumiga seotud terminite selgitamine
- 2. samm – Probleemi määratlemine
- 3. samm – Ajurünnak
- 4. samm – Nähtust kirjeldava seletusmudeli loomine
- 5. samm – Õpieesmärkide püstitamine
II etapp – iseseisvalt
- 6. samm – Iseseisev õppimine
III etapp – rühmaga
- 7. samm – Rühmaarutelu iseseisva töö põhjal ja probleemi lahendamine
Samme on võimalik läbida täiesti e-keskkonnas või kombinatsioonis auditoorsete kohtumistega. Viimase variandi puhul võib näiteks ajurünnak toimuda reaalse kohtumisena, iseseisev õppimine ja hilisem õpitu esitamine aga veebikeskkonnas. Kui kasutada täiesti veebipõhist varianti, toimuvad ka protsessi esimesed sammud e-keskkonnas.
E-toe võimalustega tutvumiseks vaadake õpiobjekti https://sisu.ut.ee/pbl/book/12-e-toe-v%C3%B5imalused-pbl
Käesoleva video abil tutvute probleemipõhise õppe seitsme sammuga ja näete ühte võimalust neid samme grupiga auditooriumis läbida. See pole sugugi ainuvõimalik lähenemine – PPÕ pakub mitmeid teostamisvõimalusi. Näiteks reeglina ei toimu iseseisva õppimise (6.) samm mitte auditooriumis, vaid iseseisvalt. Mis tähendab, et esimese viie ja seitsmenda sammu vahe võib olla mitu nädalat. Samuti ei pea õpitut esitama rollimängu vormis – võimalusi on igasuguseid kirjalikust tööst aruteluni.
Video asukoht: http://www.uttv.ee/naita?id=6525
Roisin Donnelly on oma artiklis “The nexus of problem-based learning and learning technology: Does it enable transformative practice?” (Donnelly, 2009) kirjeldanud e-toega probleemipõhise õppe tegevusi, kus auditoorne õpe vaheldub veebipõhise õppega:
|
Tegevused |
Kestus |
|
Auditoorne juhendamine |
10 x 3 tundi |
|
Juhendamiste vahel: info otsimine, lugemine, ideede genereerimine jne |
u 10 nädalat |
|
Reflekteerivate sissekannete tegemine e-portfooliosse |
1 kord nädalas x 10 nädalat |
|
Videokonverentsid |
3 x 1 tundi |
|
Asünkroonsed arutelud (foorum) |
5 korda nädalas x 10 nädalat |
|
Sünkroonsed arutelud (jututuba) |
10 x 30-60 minutit |
|
Rahvusvaheline koostöö külalistuutoriga |
3 x 1 nädal |
Teine näide kirjeldab ühe teise mooduli struktuuri ja tegevusi (Donnelly, 2006)
|
Tegevused Esmane veebipõhine juhendamine:
|
Kestus 1 nädal |
| Auditoorne kohtumine e-õppekeskkonna ja PPÕ meetodi tutvustamiseks | 3 tundi |
| Veebipõhine juhendamine rühmade moodustamiseks ja rühmatöö alustamiseks | 1 nädal |
| Iseseisev õppimine (1. osa) | 4 nädalat |
| Videokonverents – õppijate ettekanded õpitust | 1 tund |
| Iseseisev õppimine (2. osa) | 5 nädalat |
Kogu mooduli jooksul pidid õppijad täitma e-portfooliot (veebipäevikut), mis moodustas pärast ka ühe osa summatiivsest hindamisest.
Eelised
PPÕl on mitmeid eeliseid teiste õppemeetodite ees.
- Esiteks, uuringud (nt Albanese, Mitchell, 1992) näitavad, et see meetod motiveerib nii õppijaid kui õpetajaid. Motivatsioon on eriti oluline kaasaegses kõrgkoolis, kus arvestatav hulk õppijaid õpib töö ja pere kõrvalt. Kaugõppe vormides ja e-õppes õppijaid aitavad PPÕ esimesed sammud asuda huvitatult iseseisva õppematerjaliga tegelema.
- Teiseks, aju-uuringud (nt Tulving, 2002) rõhutavad, et see, kuidas me õpitut salvestame, mõjutab hiljem õpitu meenutamist. Kui kõrgkoolis õpitavad olulised kontseptsioonid on jäetud meelde eluliste probleemide ja situatsioonide kaudu, on nendega seotud õpitud materjali hiljem töökohal oluliselt kergem meelde tuletada ja korrektselt kasutada. PPÕ tulemusi uurides on leitud ka, et selle meetodiga õppijad tulevad hiljem tööga paremini toime.
- Kolmandaks võimaldab PPÕ kasutamine suuremat interdistsiplinaarsust. Kuna õppekavad arenevad suuremate ainetervikute ja moodulite suunas, on nende sees probleemõppe kasutamine, isegi erinevate õppejõudude puhul, hea vahend suuremate tervikute tekkimisel ja osadevahelise integratsiooni saavutamisel.
- Neljandaks on PPÕ eeliseks, et selle kaudu arendatakse mitmeid üldisi pädevusi nagu info leidmise ja selekteerimise oskus, loovus, meeskonnatöö, suhtlemisoskus, juhtimisoskus ja loomulikult probleemide lahendamise oskus. Eraldi küsimus on, kuidas neid üldpädevusi hinnata, aga sellest tuleb juttu hindamise alateema juures.
Kui PPÕd proovida, ilmnevad ilmselt veel teisedki eelised.
Hindamine
Üks keerukamaid küsimusi PPÕ juures on, kuidas seda hinnata. Järgnevalt on esitatud mõningad võimalused koos kommentaaridega:
- Hinnata nii, nagu tavaliselt. Kommentaar: kuna õppimine on olnud teistsugune, võivad PPÕga õppinud õppijate tulemused olla veidi madalamad. Samal ajal peaks õppimine ja hindamine järgima sama loogikat. Kokkuvõttes on ilmselt situatsioone, mille puhul on nn tavapärane hindamine õigustatud, isegi kui õpitud on probleemipõhiselt. Kaaluda tasub ka suurema kompekshindamise võimalusi.
- Hinnata iseõppimise teel saadud probleemilahendusi esitatud aruannete põhjal. E-keskkonnas tuleb samasuguste ülesannete puhul hoida tehniliste vahenditega ära võimalus, et üksteise töid enne enda aruande esitamist nähakse. Kommentaar: selle variandi puuduseks on, et hinnatakse üksikisiku tööd, mitte rühmaliikmete tehtud töö ja ühise mõtlemise sünergiat. Selle puuduse kõrvaldamiseks võib hinnata rühmana esitatud aruannet ning kombineerida seda rühmaliikmete omavahelise panuse hindamisega.
- Hinnata lisaks ainealastele teadmistele ka üldisi pädevusi. Seda on kõige keerulisem teostada, samas aga aitab üldiste pädevuste hindamine neid senisest enam väärtustada. Mõned võimalused:
- a) hinnata probleemi lahendamiseks vajaliku kirjanduse leidmise oskust (juhul, kui lugemismaterjali pole ette antud või see on ette antud osaliselt) ning sellest olulisima selekteerimist probleemi lahenduse vajalikkusest lähtuvalt;
- b) hinnata rühma juhtimisel kasutatud tegevusi: vestluse juhtimist, vähem aktiivsete julgustamist, arendavate küsimuste küsimist, aktiivse kuulamise oskuste rakendamist jne.
- c) hinnata analüüsioskust probleemile antud lahenduste põhjal. Konkreetsemalt saab tähelepanu pöörata argumenteerimisoskusele, tõenduspõhisusele ning lahenduste teostatavuse analüüsile. Kommentaar: Üldisi pädevusi on soovitav hinnata mitte-eristavalt, koos kujundavate kommentaaridega. Hea mõte on ka õppijate vastastikhindamise kasutamine.
Ükskõik, millise hindamise kasuks otsustada, on vaja, et õppijad teavad nii hindamismeetodeid kui hindamiskriteeriume.
Hirmud ja probleemid
Õpetajal võib olla teatud hirme jm põhjuseid, mille tõttu nad ei ole valmis kasutama PPÕd:
- Hirm, et õppijad ei saavuta loodetud õpiväljundeid.
- Hirm, et õppijad lahkuvad valeinformatsiooniga.
- Kirjanduse kättesaadavuse ja keeleprobleemid.
- Kooli õppekorraldus ei toeta PPÕ metoodika kasutamist.
- Heade PPÕ-alaste materjalide puudus.
- Vähene teadmine PPÕ ala.
- Teadmatus, kuidas õppijaid hinnata.
- Teadmatus, kuidas juhtida grupiprotsesse ja tulla toime halvasti funktsioneeriva grupiga.
- Hirm, et õppijad saavad liiga suure kontrolli õppeprotsessi üle.
- Tahtmatus sissetöötatud õppeprotsesse muuta.
- Hirm, et teised õpetajad pole sellisest meetodist huvitatud ega taha teha koostööd.
Hirmude maandamiseks: anda õppijatele teatud kirjandus ette, mida tuleb kindlasti lugeda; hinnata kõige olulisemaid teadmisi nii, et valeinformatsiooniga lahkumine on (positiivse tulemuse puhul) võimatu; õpetada meeskonnatöö oskusi ja reegleid; viia ennast ise kurssi grupidünaamika ohjamise võtetega, suhelda kolleegidega ning osaleda koolitustel.
Probleem: kaks seisukohta
Kaks õppejõudu – Annika ja Kärt kavandavad õpetaja eetika kursust. Teades, et grupis on hulk töökogemusega avatud ülikooli üliõpilasi, otsustavad nad, et loengute pidamine pole sobiv.
Annika on eelmisel kevadel osalenud välislektori koolitusel aktiivõppemeetoditest ja ta arvab, et seal õpetatud probleemipõhise õppe meetod sobiks kursusele hästi. Kärdi meelest on aga tegu raskelt piiritletava ja ilma selge eesmärgita meetodiga, mille kasutegur on üsna küsitav. Milliste argumentidega tasub Annikal Kärti veenda?
Probleem videona:
Video asukoht: http://www.uttv.ee/naita?id=6354
Selle nädala jooksul teeme veebipõhiselt läbi probleemi ajurünnaku osa (sammud 1-5). Seega peaksite:
- selgitama välja probleemikirjeldusest tundmatud terminid ja kontseptsioonid
- defineerima probleemi
- analüüsima probleemi pakkudes võimalikult palju erinevaid selgitusi
- grupeerima pakutud selgitusi
- formuleerima õpieesmärgid
Selleks palun teil registreeruda töörühma (igas rühmas on 5-6 liiget) ning leppida omavahel kokku, kes on ajurünnaku juht, kes kirjutaja. Juhi ülesandeks on arutelu organiseerimine, küsimuste esitamine, järelduste tegemine. Kirjutaja vastutab, et arutelu põhipunktid, märksõnad, eesmärgid saaksid korrektselt kirja. Teised rühmaliikmed on ainult õppija rollis.
Rühmatööks on teil kasutada privaatne rühmafoorum, viki ning jututuba. Samuti on eraldi foorum oma kogemuste reflekteerimiseks.
Peale õpieesmärkide selgitamist tuleb teil otsida kirjandusest (vt nt kasutatud kirjanduse loetelu selle materjali lõpust) argumente, mille abil Annika saaks Kärti motiveerida seda meetodit kasutama. Lisada võib ka vastuargumente, st miks seda meetodit antud situatsioonis pole hea kasutada. Oma argumentide kokkuvõtte saate esitada oma rühmafoorumisse. Peale kõikide kokkuvõtete esitamist koostage rühmas ühine kokkuvõte. Kokkuvõte võib olla teile sobivas formaadis (tekstina, videona).
Metoodiline soovitus:
Kui e-kursust kombineeritakse reaalsete kokkusaamistega, siis võib selle kokkuvõtte esitada rollimängu formaadis. Rollimängu Kärdi ja Annika vestlusest võib kasutada ka e-kursuse kontekstis, näiteks nii, et tuutor võtab Kärdi rolli, rühmade liikmed kehastavad aga Annikat. Samas saab ka seda rollimängu edukalt esitada videona.
Probleemipõhise õppe videojuhis tudengitele: http://www.uttv.ee/naita?id=7184
Kasutatud allikad (vaadatud 2011)
- Biggs, J., Tang, C. (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus. (vt indeksist probleemõppe lehekülgi ja soovitusi hindamise kohta).
- Donnelly, R. (2009). The nexus of problem-based learning and learning technology: Does it enable transformative practice? (eurodl.org/?p=current&article=371)
- Donnelly, R. (2006). Blended problem-based learning for teacher education: lessons learnt. (informaworld.com/smpp/section?content=a747722428&fulltext=713240928)
- Hakkarainen, K., Lonka, K. (2005). Probleemipõhine õppimine. Kogumikus: Pilli, E., Jõgi, L., Ristolainen, T. (Toim.), Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis, lk 262-272. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Jonassen, D.H. (2004). Learning to Solve Problems. An Instructional Design Guide.
- McCall, I. (2010). Online enhanced problem-based learning: assessing a blended learning framework (informaworld.com/smpp/section?content=a919240049&fulltext=713240928)
- McAlpine, I., Pannan L. and Fitzmaurice K. (2008). Steps towards using an enquiry-based blended learning design for curriculum change in Health Sciences (ascilite.org.au/conferences/melbourne08/procs/mcalpine.pdf)
- Mikk, J., Asser, H. (2000). Probleemõpe kõrgkoolis. Maastrichti kogemus. (raud.ut.ee/~jaanm/probleemope.htm)
- Pilli, E. (2008). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis.
- Pilli, E. (2014). Probleemipõhine õpe kõrgkoolis. (sisu.ut.ee/pbl)
- Taradi, S. K., Taradi, M., Radi, K. and Pokrajac, N. (2005). Blending problem-based learning with Web technology positively impacts student learning outcomes in acid-base physiology (advan.physiology.org/cgi/content/full/29/1/35)
- Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Wee Keng Neo, L. (2004). Jump Start: Authentic Problem-based Learning. Pearson: Prentice Hall.
- Di Marco, S., Maneira, A., Ribeiro, P., Maneira, M.J.P. (2009). Blended-learning in Science and Technology. A Collaborative Project-Based Course in Experimental Physics (elearningeuropa.info/files/media/media20250.pdf)
