Aktiivõppemeetodid e-õppes

Akadeemiline vaidlus

Triin Marandi

Akadeemiline vaidlus on üks rühmatöö meetodeid, milles õpetaja annab õppijatele ette teema ning vastandlikud seisukohad, millega õppijad tööle hakkavad. Töö käigus tuleb õppijatel alarühmades otsida ning uurida teemakohaseid materjale ja nende põhjal valmistada ette argumendid enda seisukoha kaitsmiseks ja vastandseisukoha vaidlustamiseks. Vaidluse lõpuks tuleb vastasrühmadel jõuda kõigile õppijatele vastuvõetavale argumenteeritud seisukohale. Etteantud seisukohad ei pea kokku langema õppija enda seisukohaga.

Akadeemilise vaidluse kaudu saab lisaks ainealastele teadmistele arendada õppijate probleemilahendamise, otsuste tegemise, kriitlise mõtlemise ja põhjendamise oskust ning loovust. Samuti saab kujundada õppijate suhtumist ja tugevdada õppijatevahelisi suhteid. Õppijatel on võimalik olla aktiivne – suhelda teiste kaasõppijatega, väljendada omi mõtteid, õppida nägema probleeme, erinevaid seisukohti ja nende põhjusi.

Rühmatöös kandub suurem vastustus õppijatele, ühisloomingu käigus paraneb töö kvaliteet ning läbi suhtlemise luuakse õpikogukond. Rühmas töötades õpitakse üksteist toetama ning õpetama – arenevad rühmatööoskused (Resta, 2003).

Rühmatööle võib sõltuvalt teema ulatusest kuluda 1-3 nädalat.

Teemad ning seisukohad

Õpetaja poolt vaidluseks tõstatatud teema ei tohiks olla liiga lai ning vastandlikud seisukohad peaks olema võimalikult konkreetsed ja selged. Sissejuhatus teemasse ning seisukohad võib esitada nii tekstina, pildina kui videona:

Etteantud teemad võivad olla pikemad juhtumikirjeldused või ka lihtsalt kas-küsimused: Kas praegune kool valmistab ette inimesi minevikuks, olevikuks või tulevikuks? Kas televisioonis näidatav vägivald kahjustab lapsi ja noori? Kas eutanaasia peaks olema seaduslikult lubatud?

Seisukohad tuleb esitada vastandlikena. Üks rühm saab näiteks eitava seisukoha ning teine rühm pooldava:

Seisukoht 1 – Televisioonis näidatav vägivald kahjustab lapsi ja noori
Seisukoht 2 – Televisioonis näidatav vägivald ei kahjusta lapsi ja noori

Materjalide lugemine võib toimuda nii enne vaidlust kui ka selle käigus. Lugemismaterjalid võib õpetaja ette anda või lasta õppijatel ise otsida. Allikate läbitöötamise tulemused võib soovitada õppijatel kirja panna ning rühmakaaslastele edastada: allikas, märkmed, kommentaarid, küsimused ja tõlgendused.

Rühmad

Akadeemiline vaidlus toimub rühmades, mis on omakorda jaotatud vastavalt seisukohale kaheks alarühmaks. Igas alarühmas võiks olla 2-3 õppijat. Õppijad võib rühmadesse jaotada õpetaja (vastavalt õppijate oskustele, võimetele või juhuslikkuse alusel) või õppijad ise (rühmakaaslaste või seisukoha järgi).

Rühmas võib tööd organiseerida erinevalt:

iga rühmaliige teeb töö eraldi ja üks rühmaliikmetest paneb erinevad osad pärast kokku
terve rühm toimetab ühiselt ühte faili

Viimasel juhul võib paluda õppijatel oma nimed nende kirjutatud lõikude juurde lisada või töö lõppu kõigi aktiivselt rühmatöös osalenute nimed välja tuua.

Õppijatel võivad olla rühmas ka erinevad rollid erinevate ülesannetega (näiteks üks otsib kirjandust internetist, teine raamatutest, kolmas vormistab lõppteksti, neljas modereerib).

Oluline on jälgida ning õppijatele rõhutada, et iga rühmaliige peab olema hiljem võimeline rühma seisukohti esitama ning kaitsma.

Tehnilised vahendid

Iga rühma ning alarühma jaoks luuakse eraldi foorumid või tehakse kättesaadavaks muud suhtlus- või ühiskirjutamisvahendid (valge tahvel, Skype, videokonverents, ajaveeb ehk blog, viki vm). Oluline, et õpetajal oleks võimalik rühmatöö protsessi jälgida ning õppijatel võimalik oma rühmatöö tulemust teistele esitada. Rühmasisene suhtlemine võib toimuda seega sünkroonselt või asünkroonselt. Sünkroonsed vahendid (valge tahvel, Skype) võimaldavad suhelda ajalise viivituseta, saada koheselt vastused oma küsimustele ning reaktsiooni oma edastatud mõtetele. Samas on keeruline suuremal rühmal e-keskkonnas kokku saamiseks ühine aeg leida. Asünkroonsed vahendid võimaldavad töötada ning enda ja teiste esitatut põhjalikumalt lugeda ja analüüsida just endale sobival ajal.

Näited

Kasutatakse rühma privaatset foorumit, kuhu rühmaliikmed postitavad oma mõtteid probleemi kohta. Keegi rühmaliikmetest teeb lõpus postitustest kokkuvõtte ja esitab selle rühmatöö vahendi abil.
Rühmaliikmed kirjutavad igaüks rühmatöö vahendi abil esitluse faili oma mõtteid. Lõpus teeb keegi rühmaliikmetest esitatud arvamustest kokkuvõtte, märkides arvamuste ja kommentaaride järel sulgudesse, kes antud osa autor oli.
Igal rühmal ja alarühmal võib olla kõigi teiste jaoks avalik foorum.
Igal rühmal võib olla oma viki või veebipäevik vm ühiskirjutamisvahend.

Protsess

Igale rühmale tehakse kättesaadavaks teema, seisukohad, vajalikud juhendmaterjalid ning ajakava. Juhendmaterjalid peaks sisaldama viiteid ning juhiseid ka tehnilistele vahendite kasutamiseks.

Alarühmades arutletakse etteantud seisukoha üle, otsitakse ja töötatakse läbi kirjandust ning pannakse kirja selle seisukoha põhjendused, tõendid, näited. Alarühma enda seisukoha kaitsmine võib toimuda kirjalikul kujul või ka näiteks videona.

Kui rühmi on palju, võib seejärel rühmad ümber jaotatada – sama seisukohaga erinevate rühmade alarühmad pannakse kokku. Samade alarühmade õppijad võrdlevad oma põhjendusi, arutlevad ning täiendavad oma tööd.

Seejärel taastatakse esialgsed rühmad (sisaldavad kahte vastandlikku alarühma) ning alustatakse akadeemilist vaidlust. Esmalt tutvutakse teise alarühma seisukohaga ning argumentidega, analüüsitakse esitatud näiteid, argumente, esitatakse küsimusi ning jagatakse selgitusi. Seda võib teha ka tabeli kujul, pannes kirja vastasseisukoha võtmesõnad või peamised argumendid ning oma rühma kommentaarid ja vastuargumendid.

Vastasseisukoha võtmesõnad ja argumendid	Enda kommentaarid ja vastuargumendid

Vaidluse lõpuks vormistatakse ühine kokkuvõte, kus rühmad esitavad oma lõpliku seisukoha ning toetavad argumendid (mis rahuldab kõiki õppijaid rühmas). Ühine seisukoht võib olla kombinatsioon kahest eelnevast seisukohast või hoopis mingi kolmas. Ka ühise kokkuvõtte vormistamisel või arutelu käigus võib kasutada tabelit:

1. seisukoha võtmesõnad/argumendid	Ühine seisukoht ja argumendid	2. seisukoha võtmesõnad/argumendid

Õpetaja kommenteerib ja hindab töö tulemust ning protsessi. Lõpuks antakse kõigile õppijatele võimalus avaldada oma algne isiklik seisukoht ning kommenteerida rühmatöö protsessi.

Rühmatöö planeerimisel on oluline arvestada tööks vajaliku ning kasutadaoleva ajaga.

Järgneva näidisajakava eelduseks on, et õppija osaleb kursusel u. 2-3 tundi päevas:

päev – tutvumine rühmakaaslastega ning juhendmaterjalidega
päev – tegevuskava ja ülesannete kokkuleppimine alarühmas, teemakohane ajurünnak
päev – lugemismaterjalide otsimine ja analüüsimine, leitu ning enda mõtete esitamine kaaslastele
päev – alarühma kokkuvõtte vormistamine
päev – tutvumine teise sama alarühma kokkuvõttega, enda rühma kokkuvõtte täiendamine
päev – tutvumine vastandseisukohaga alarühma kokkuvõttega, vaidlus
päev – lisamaterjalide otsimine, vaidlus
päev – rühma ühiskokkuvõtte vormistamine
päev – ühiskokkuvõtte vormistamine ja esitamine
päev – tagasiside ja hindamine, rühmatöö kommenteerimine

Hindamine

Akadeemilises vaidluses võib hinnata nii protsessi (aktiivsus, panus jms), vahe- kui ka lõpptulemust (argumentide paikapidavus, näidete asjakohasus, kasutatud ning viidatud allikate hulk, esitluse faili struktuur, süsteemsus, disain jne.) Kuna õppijad võivad rühmatöös suhtlemiseks erinevaid tehnilisi võimalusi kasutada, ei pruugi õpetaja saada kogu protsessi jälgida. Lihtsam on hinnata rühmade kokkuvõtteid. Kui õppijate individuaalne panus rühmatöösse pole eristatav, võib kõigile rühmaliikmetele panna sama hinde. Samas võib paluda ka õppijaid ise enda ning teiste oma rühmakaaslaste panust hinnata (avalikult või anonüümselt). Samuti võivad rühmatöö kokkuvõtteid hinnata teised rühmad.

Hindamiseks võib luua ka hindevormi nagu alljärgnevas näites.

Lisaks rühmatöö protsessi ning tulemuse hindamisele võib õppijate teadmiste omandatust hinnata ka individuaalse testiga ning liita need tulemused rühmatöö tulemustele.

Kasutatud allikad (vaadatud 2011)

Johnson, D., Johnson R. Academic Controversy. (co-operation.org/pages/academic.html)
For Teachers – Academic Controversy Primer. Wide Angle. (pbs.org/wnet/wideangle/classroom/controversy.html)
Johnson, D.W., Johnson, R., & Smith, K. (1998). Active Learning: Cooperation in the College Classroom. (clte.asu.edu/active/acadcontr.pdf)
Resta, P. E. (2003). Academic Controversy. (edb.utexas.edu/resta/syllabus/cscl_sample/m4_3.html)
Academic Controversy Lesson Plan. (näidis tunnikava) (ehe.osu.edu/fcsed/resources/downloads/Academic-Controversy-Lesson-PlanFINAL.pdf)