Kuidas aidata õppijatel loetavast tekstist võimalikult palju kasu saada?

Esimene metoodiline soovitus on, et teksti ei peaks mitte ainult lugema, vaid sellega midagi tegema.

Kõige lihtsam on anda ette küsimused, millele teksti lugedes tuleb vastata. Head küsimused on sellised, mille vastuseid ei saa tekstist maha kirjutada, vaid mis eeldavad teksti sisulist mõistmist, teksti osade või erinevate tekstide loovat seostamist või loetu analüüsimist oma elu- või töökogemuse valgel. Võimalusi on rohkemgi, näiteks loetud teksti põhjal mõistekaardi või jooniste koostamine, ettekande ettevalmistamine, teksti lugedes segaseks jäänud küsimuste esitamine jm. Kui küsimused on hästi esitatud, on õppijatel keerukas üksteise kokkuvõtteid maha kirjutamiseks kasutada.

Õppijal võib paluda loetut ka konspekteerida või koostada selle põhjal reflekteeriv päevik. Samuti võib paluda koostada referaat. Nendel juhtudel tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, millist tulemust oodatakse.

Kui õppija esitab oma töö tulemuse veebikeskkonda, on seda võimalik kasutada ka hindamismeetodina. Kui kõik õppijad teevad sama tööd, võib esitatud töö olla alguses nähtav ainult õpetajale. Lisaks on hea loetud teksti ja teksti lugemise ülesande abil rõhutatud keskseid teemasid mõne muu hindamismeetodi raames küsida ja hinnata.

Teiseks on võimalik iseseisvalt loetust õpitut kinnistada ja süvendada seminari vormi kaudu.

Hea arutelu tingimus on, et rühm poleks väga suur. Veebipõhiste seminaride korraldamise kohta saate põhjalikumalt lugeda selle koolituse raamatust Veebipõhine seminar.

Seminari küsimusi võib õppijatele juba lugemise ajaks ette anda, siis on tõenäolisem, et lugemisülesannet täidetakse eesmärgipäraselt. Samas ei tasu seminari aruteluteemades vaid loetud teksti sisu üle korrata, vaid liikuda sellest edasi, luues seoseid teiste valdkondadega või muul viisil õpituga.

Kolmas võimalus loetu kaudu õppimist toetada on, et õppijad teevad selle lõpus rühmatöö ja esitavad selle nt stendiettekande vormis teistele.

Suurema grupi ja hulga alagruppide puhul on mõttekas, kui ettekanded ei ole kõik päris samal teemal. Näiteks võib lasta kõigil lugeda samu materjale, aga rühmatööd teha nii, et iga rühm esitleb ühte alateemat loetust. Teiste kaasamiseks võib lasta neil iga rühma ettekandele ühe näite, täienduse või küsimuse omalt poolt lisada. Nimetatud ettekanne võib olla ka elektrooniline.

Huvitav ja mõtlemist arendav võimalus on, et õppijad esitavad loetud teksti kohta üksteisele küsimusi. Seda võib teha paaristööna või väikestes gruppides näiteks foorumi vahendusel. Ja siis võivad õppijad vastastikku üksteist ka hinnata.

Õppijad võib jagada vastavalt kursuse teemadele rühmadesse. Iga teema rühmas olevatel õppijatel on kohustus esitada foorumisse küsimusi (iga õppija nt 1-2 küsimust) materjali kohta, millest teised nende arvates ei pruugi aru saada.

Loetut võib kasutada veel paljudel muudel viisidel, sõltuvalt lugemismaterjali tüübist, õppeaine ja õpitava sisust ning õppijate eripärast. Oluline on, et õppijal ei oleks ainult kohustus tekst läbi lugeda, vaid et tal on võimalik seda loetut ja sellest õpitut kuidagi nähtavaks või kuuldavaks teha, integreerides loetud teksti enda ja oma kaaslaste mõtetega. Siis on motivatsioon lugeda ka oluliselt suurem.