Uuringute põhitulemused KOV tasandil
Lõimumise toetamine, kogukonnatöö ja hõlbustamine
- Sotsiaalsete suhete tekkimisel ja uussisserändajate kogukonda lõimumisel on mitmed eeltingimused ja vajadused. Uustulija jaoks võivad osutuda keeruliseks väga erinevad aspektid uues kultuuris ja elukeskkonnas. Ideaalne oleks, kui uustulijate toetamisega tegeleks eraldi inimesed või asutus, nagu näiteks Tartu Welcome Center. Kui (väiksemal) omavalitsusel ei ole eraldi institutsiooni järele piisavat vajadust ega ka võimalusi selle loomiseks, tasuks siiski kellelgi olemasolevatest töötajatest lasta omandada uussisserändajatega tegelemise eksperditeadmised. Kohanemisnõustaja funktsiooni võiks täita vastava koolituse läbinud spetsialist, kes jagab infot kohanemis- ja keeleõppe kohta ja nõustab mh igapäevaelu korraldamisel (Praakli & Klaas-Lang, 2020). Et uustulija saaks rohkem tuge ka kontaktide loomisel ja lõimumisel, võiks uustulijate toetamiseks olla täidetud kogukonnasuhete hõlbustaja funktsioon.
- Tähelepanu vajab kohalik kogukonnatöö laiemalt: ideaalne oleks, kui kogukonnaga tegelemine on määratletud kellegi tööülesandena. Sarnaselt noorsootöötajaga võiks KOVis tegutseda kogukonnasuhete hõlbustaja, kes toob kokku erinevaid inimesi ning aitab tekitada positiivseteks kontaktideks sobivaid olukordi. Sellise kontaktiloome hõlbustamisel ei saa jääda lootma üksnes kodanike initsiatiivile. Näiteks Brüsselis tegutsevate hõlbustajate tööülesandeks on suhtluse tihendamine kogukonnas ning inimeste ja organisatsioonide kokkutoomine. Hollandis on aga ametis naabruskonna koordinaatorid-kontaktisikud, kelle ülesandeks on kogukondade ees seisvate probleemide lahendamine, mis võivad tekkida, kui ühes piirkonnas elab koos väga erineva taustaga inimesi, kes omavahel ei suhtle. (Näidetest täpsemalt rahvusvahelise kogemuse ülevaates (Beilmann et al., 2019)).
o Tegevused võiksid olla ühiselt ja avatult planeeritud ning koosloomelised: nt ühismatkad, rahvustoitude valmistamised/ kodukohvikud, kultuuri- või lugemisõhtud. Selliste tegevuste sihtrühmaks ei peaks olema ainult uussisserändajad. Kogukondlikud hõlbustajad peaks oma töös kaasama erinevaid gruppe, kel võib olla sotsialiseerumise ja kontaktide loomine keerulisem – nt erivajadustega inimesed, eakad, NEET-noored. Vaadake täpsemaid soovitusi kogukonnatööks (Narusson & Uibu, 2020) ning väliskogemuste näiteid (Beilmann et al., 2019).
o Kui hõlbustaja või mõni muu spetsialist tunneb oma KOVis elavaid etnilisi ja religioosseid kogukondi, saab ta vajadusel olla kontaktiks ja toeks teistele institutsioonidele, nagu kool või tööandjad.
- Positiivsed kontaktid erinevate etniliste rühmade vahel on väärtuslike algatuste ja koostöö tekke eeldus, samuti vähendavad need konfliktide tõenäosust ning ennetavad probleeme (sh polariseerumist ja radikaliseerumist) (Maasing, 2018).
- Tuleks ka laiemalt suurendada inimeste kaasatust ja püüda tekitada kokkukuuluvuse tunnet. Hea näide on väiksemates asulates tegutsevad külaseltsid või teatud linnaosade asumiseltsid. Kaasatust saab tekitada süsteemsemalt. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata sellele, et osaleks ka teistest etnilistest rühmadest inimesi ja arutelud toimuksid segarühmades, kui arutletakse näiteks selle üle, missugune võiks olla kodulinn /-vald; või anda inimestele otsustusõigusi teatud küsimustes (nt kaasav eelarve).
- KOV võib ka ise korraldada, rahastada või toetada tegevusi/üritusi, mis võimaldaks luua positiivseid kontakte (spordiüritused, huvitegevus, peod). Kaasatus väljendub ka nt omavalitsuse väljastatud materjalides või avalikus ruumis. Teisest rahvusest inimese suhtes näitab sõbralikkust ka nt info jagamine teistes keeltes või mitmekeelsed avaliku ruumi elemendid.
- Uustulijatel peaks tekkima KOViga kontakt. Võimalikku võõrandumist ja üldist konfliktiohtu aitab vähendada KOVi asutuste, nende funktsioonide ja tööpõhimõtete tutvustamine ning seeläbi usaldamise suurendamine kõigi etniliste rühmade ja immigrantide seas. Selleks saab kasutada olemasolevaid kontakte, mis sisserändajal võivad tekkida nt valla sotsiaaltöötajaga, kellest võiks kujuneda kohanemisnõustaja, samuti võib pakkuda uustulijatele materjale jne.
- Kogukonna avatust ja säilenõtkust toetab erinevate taustade ning profiilidega kogukonnaliikmete kaasatus. Hõlbustamisel ja kogukonna arendamisel saab KOV kasutada kaasavaid koosloomelisi meetodeid, mis aitavad asjaosalisi kokku tuua ning leida üles ja rakendada nende või kogukonna ressursse (täpsem juhis (Uibu & Narusson, 2020)).
Olemasolevate ressursside kasutamine
- Igal KOVil on väga väärtuslikke ressursse uussisserändajate toetamiseks. Tuleks kaardistada, millised KOVis olemasolevad kogukonnad või ankrupotentsiaaliga inimesed ja institutsioonid võiksid aidata kaasa uustulijate kohanemisele ja lõimumisele. Uustulijate toetamisel kogukondlikesse tegevustesse tuleks kaasata vabatahtlikke, kes saavad pakkuda vajadusel tuge ning kaasata uusi inimesi erinevatesse suhtlusvõrgustikesse.
- Tuleks leida kogukonna seest inimesi, kes saavad teisi toetada ja kogukonna kujunemisse teadlikumalt panustada. Maailmas on siin inspireerivaid programme, nagu mitmes riigis (sh Soomes) toimiv „Naabruskonna emade“ projekt. Selles programmis kasutatakse osavalt ära positiivse rändekogemusega inimeste potentsiaali olla esmane kontakt ning sidustaja sisserändajate ja vastuvõtva kogukonna vahel. Hästi lõimunud ja kohalike naiste mentoritena nõu ja toe pakkumine sisserändajatest naistele on lihtne, kuid väga hästi toiminud idee paljudes piirkondades, kus seda on katsetatud (Beilmann et al., 2019). Näiteks Suurbritannias pööratakse tähelepanu nn reageerimis- ja koordineerimisvõimekusega inimestele kogukonnas („linkers“), kes ei pea olema juhid või kogukonna eestvedajad (Fraser et al., 2003). Tänapäevane kogukonnatöö püüab just selliseid inimesi võimestada märkama ja reageerima. See võiks väljenduda nt uustulija (või mistahes kogukonnas abi või tuge vajava inimese) märkamises, suunamises, abistamises. Kui selliseid inimesi ja märkamisvõimekust on piisavalt, väheneb üksikute nn kogukonnaaktivistide koormus.
- Tuleks hinnata ka olemasoleva taristu kasutamise võimalusi: millised on nt koolide, raamatukogude, kultuurimajade, huvikoolide, spordiseltside, sotsiaalmajade ruumid ja vahendid; kas on sobivaid ruume nt kogukonnamaja loomiseks jne. Sobiv taristu on oluline tugi kogukonna kujunemiseks ja kestmiseks (Narusson & Uibu, 2020).
Uustulija tugevuste äratundmine ning rakendusvõimaluste leidmine
- Tänased uustulijad jätkavad erineva intensiivsuse ja ulatusega piiriüleseid suhteid rahvus , keele-, usukaaslastega nii endisel kodumaal kui ka muudes riikides. Need, nn hargmaised suhted võivad lõimumist toetada või takistada või olla sellele neutraalse mõjuga. Eesti venekeelse elanikkonna analüüside põhjal toetavad hargmaised suhted sageli majanduslikku lõimumist kohalikku ühiskonda (Vihalemm et al., 2020). Juhul kui inimesed tunnevad, et nende päritolu-/lähtemaal saavutatud kogemused ja kapital on kasulikud ja väärtuslikud ka uues asukohariigis, loovad nad kiiremini suhteid kohalikega, arvestavad rohkem ja sisulisemalt kohalike normide ja väärtusega ega lähe konflikti kohalikega (Vihalemm & Juzefovics, 2020). Seepärast soovitame programme ja/või üksiktegevusi, mis
o kiirendavad rühma enda seast eestvedajate, liidrite esiletõusu ja võimestavad vastavate eeldustega inimesi;
o positsioneerivad uustulijad eeskätt majandusliku lisaväärtuse pakkujana, mitte (üksnes) abisaajatena;
o mitmekesistavad nende kontaktivõimalusi ja suhtlussfääre kohalikega.
- Uustulija ei pruugi Eestis leida oma tugevustele ja ressurssidele (nt vaba aeg) vastavat rakendust, sest tal puuduvad kohalikud võrgustikud ning teadmine/keeleoskus, et võimalusi üles leida. KOVis tuleks pöörata tähelepanu infovahetusele ja aidata kaasa kontaktide tekkimisele, et uustulija leiaks sobivaid töö- või vabatahtliku panustamise võimalusi ning et tema ekspertsus saaks rakendatud. Selleks on kasulik, kui uustulijaga tegelev kohanemisnõustaja või kogukonna hõlbustaja püüaks avatud vestluses tuvastada uustulija tugevusi ning seda, mida tal oleks kogukonnale pakkuda. Uut elukeskkonda mittetundev inimene ei pruugi ise oma tugevusi tajuda ja/või neid välja pakkuda.
- Kohalikud omavalitsused saavad algatada positiivseid programme, kuna kohanemisprotsess ongi olemuselt kohalik. Kuna mitmed allpool soovitatud programmid nõuavad spetsiifilist oskusteavet, on mõistlik omavalitsuste koostöö ja riigi toetuse taotlemine. Allpool on toodud võimalikud programmid jm algatused ning soovitused, mis täidavad ühte või mitut ülalloetletud eesmärki.
o Tuleks välja töötada tulevase kohaliku tööandja/sädeinimese programm. Selles (konkursipõhises) programmis osalejatele õpetatakse ettevõtluse ja vabaühenduse loomise alusoskusi ning kohalike osaluskeskkondade kasutamist. Programmiga kaasnevad konsultatsioonid, kuidas tekitada sildavaid oskusi (lisaks kohaliku keele omandamisele), mis võimaldaks inimestel oma vaimseid, materiaalseid ja sotsiaalseid ressursse kiiremini kasulikuks teha. Lõpetanud kaasatakse kohaliku elu küsimuste aruteludesse, kogemusnõustamisse jm. Oluline on programmi kommunikatiivne-sümboolne positsioneerimine mitte abiprogrammina, vaid olemasolevate heade eelduste ja oskuste võimestajana.
o Koolitused peaksid toimuma kohtades, kus käib palju kohalikke, ning soovitatav on tuua igasse õpperühma sisse ka kohalikke, kes on huvitatud koolituse sisust ja valmis võõrkeeles õppima.
o Tuleks välja töötada ja pakkuda virtuaalseid ettevõtluskoolitusi laiemale osalejate ringile. Sisu (salvestatud õppematerjalid, testid jm), mida osalejatele pakkuda, võiks olla valmistatud koostöös riigiasutuste ja teiste KOVidega.
Lõimumise toetamine eri gruppides
- Immigrantide ja kohalike inimeste eduka lõimumise protsessi ja kohalikus kultuuriruumis hakkamasaamise oluline osa on väärtusõpetus. Väärtustest aitavad konflikte vältida sooline võrdsus, ühine riigi-identiteet, vägivallatus, sallivus, inimeste võrdõiguslikkus. Konflikti tekkimise võimalust tuleb teadvustada ning selle ennetamise ja lahendamise valmisolek on KOVis oluline.
- Eri tausta ja staatusega uustulijatel on erinev lõimumise võimekus. Tuleks pöörata tähelepanu naistele, kes on abikaasa saatjad, eriti nendele, kes tulevad traditsiooniliste sooväärtustega kultuuridest (Roots & Kaldur, 2020). Nad on vähem lõimunud, osalevad vähem ühiskonna elus (töötades, õppides, eri organisatsioonide tegevusse kaasatuna), neil on vähem kontakte eestlastega.
- Erinevates omavalitsustes on lõimumisel mõnevõrra erinevad mustrid: nt Tallinnas tuleks pöörata rohkem tähelepanu lastega peredele (Roots & Kaldur, 2020).
- Et tegeleda teadlikumalt konfliktide ennetamisega, analüüsige oma KOVis etnilise konflikti riski, kasutades etnilise konflikti riski indeksit ja selle olulisemaid allikaid (Nahkur et al., 2020). Näiteks võib tunnuste põhjal välja tuua soovitused teatud tüüpi omavalitsustele.
o Kolmandat tüüpi KOVides, mida võib kirjeldada kui religioosselt homogeenseid kohti, kus on palju ebaõiglase kohtlemise taju ja suhteliselt suur etnilise konflikti risk, tuleks etnilise konflikti ennetamiseks tegeleda eelkõige ebaõiglase kohtlemise taju, vaesuse, tööpuuduse, negatiivse suhtumisega immigrantidesse ja füüsilise ohu tunnetusega.
o Neljandat tüüpi KOVis, mida iseloomustavad tugeva etnilise ja religioosse identiteediga rühmad ja intensiivne sisseränne, tuleks etnilise konflikti ennetamiseks tegeleda eelkõige teiste inimeste ja riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse suurendamisega, negatiivsete stereotüüpidega immigrantide suhtes, immigrantide ja kohalike elanike vastandlike väärtustega, immigratsioonist tuleneva ohu tunnetusega kultuurile ja majandusele ning üldise eluga rahuolematusega.
- Tunnetatud oht enda kultuurile, majanduslikule toimetulekule ja muudele ressurssidele on oluline konfliktide allikas (nii kohalike kui ka immigrantide seisukohast). Väga oluline riskide allikas on tunnetatud ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine.
Radikaliseerumise märkamine ning ennetamine
- Tuleb määratleda KOVi roll radikaliseerumise ennetamisel, see, kes kuuluvad koostöövõrgustikku (Maasing, 2018) ning missugune on eri partnerite roll radikaliseerumise juhtumite lahendamisel (vt „Radikaliseerumise varajane märkamine ja võrgustikutöö: Käsiraamat kohalikele omavalitsustele“). Näiteks KOV võiks olla ennetuse eestvedaja ning kool ja politsei panustada; julgeolekuga seotud ohu lahendamisel võtab juhtrolli üle politsei või Kaitsepolitseiamet.
- Tuleb toetada piirkonna koole, et kasvatada nende teadlikkust ja valmisolekut riskijuhtumitega tegelemisel (Maasing & Salvet, 2020). Näiteks võiks luua platvormi (nt seminar, ümarlauakohtumised vms) oma regiooni koolidele, kus kõigi koolide õpetajad saavad jagada oma kogemusi ning vahetada informatsiooni KOVi ja politsei esindajatega juhtumite kohta, mis on nende koolis aset leidnud.
- Kohalikus koostöövõrgustikus tuleb kokku leppida, kelle ülesanne on seirata hoiakuid migrantide suhtes ja nende muutumist piirkonnaga seostatavates online-kogukondades (nt avalikel Facebooki-lehtedel ja -gruppides). Käesoleva projekti raames läbiviidud uuringu põhjal leidub igas Eesti maakonnas väga erinevaid online-kogukondi, milles on arutletud rände ja migrantide üle (Salvet, 2020a).
-
Kasutage internetis avalikult nähtavaid arutelusid meelsuse monitooringuks. Selleks kaardistage otsisõnade abil (nt „pagulane“, „põgenik“, „sisserändaja“, „asüülitaotleja“, „varjupaigataotleja“) oma piirkonnaga seostatavad avalikud Facebooki-lehed ja koguge asjakohaseid postitusi (vt online-kogukondade hoiakute kaardistamise juhendit (Salvet, 2020b)). Tulemuste tõlgendamisel võtke arvesse ka indiviidide käitumist ja hoiakuid väljaspool sotsiaalmeediat, konsulteerides selleks koostöövõrgustiku erinevate osalistega (nt sotsiaaltöötajate, koolide, politseiga).
Beilmann, M., Narusson, D., Ilisson, K., Uibu, M. (2019). Rahvusvaheline kogukondade teenuste-praktikate kaardistus lähtuvalt kogukondlike ja sotsiaalsete suhete kujundamise potentsiaalist. RITA-ränne projekti uuringu ülevaade
Fraser, E., Thirkell, A., & McKay, A. (2003). Tapping into Existing Social Capital: Rich Networks, Poor Connections. Social Development Direct. London, DFID, Department for International Development.
Maasing, H. (2018). Polariseerumise ja radikaliseerumise ennetamine—Kohaliku omavalitsuse koostöö kogukondadega ja kooliga. RITA-ränne projekti kirjandusülevaade.
Maasing, H., & Salvet, S. (2020). Äärmuslik vägivald ja radikaliseerumine koolis – 10 vastust, mida õpetaja peab teadma. RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Nahkur, O., Ainsaar, M., Maasing, H., & Roots, A. (2020). Etnilise konflikti riski indeks. RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Narusson, D., & Uibu, M. (2020). Kool kui uusisserändajate toetaja, kaasaja ja ankurkogukond. Kogukonna arendamise materjalid. RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Praakli, K., & Klaas-Lang, B. (2020). Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL. RITA-RÄNNE projekti materjalid (tööpakett 6).
Roots, A, Kaldur, K. (2020) Uussisserändajate lõimumise mõõtmine lõimumisindeksite abil erinevates Eesti piirkondades ja Eestis tervikuna. RITA-ränne projekti uuringu ülevaade.
Salvet, S. (2020a). Hoiakud rände ja migrantide suhtes eestikeelsetes sotsiaalmeediapostitustes. RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Salvet, S. (2020b). Kuidas koguda ja analüüsida Facebooki postitusi? Online-kogukondade hoiakute kaardistamise juhend. RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Uibu, M., & Narusson, D. (2020). Kuidas kaasata kogukonnas erinevaid osapooli? Kuidas kasutada koosloomelisi meetodeid ja viia läbi koosloome töötubasid? RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Vihalemm, T., & Juzefovics, J. (2020). Rahvusvaheline kogemus hargmaiste praktikate kasutamisel kohaliku lõimumise tugevdajana. RITA-RÄNNE projekti materjalid.
Vihalemm, T., Seppel, K., & Leppik, M. (2020). Russians in Estonia: Integration and translocalism. In Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections. (pp. 251–292). Tartu Ülikooli Kirjastus.