2. Tööpakett: ränne ja tööturg

Eestil puudub terviklik, proaktiivne, erinevate võimaluste analüüsil põhinev lahendusteede kaardistus, kuidas kompenseerida rändega rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning tootlikkuse tõstmise vajadusest tulenevaid muutusi tööturul. Ilma lahendusteede analüüsita ei saa teha kaalutletud otsuseid. Eesti tööturu üks teravamaid ja prognoositavalt süvenevaid probleeme on kasvav struktuurne tööjõupuudus.

Tööjõupuudus erineb oluliselt ametialade lõikes, kuid problemaatilised on peaaegu kõik valdkonnad. Suurem puudujääk võib tulevikus olla IKT spetsialistide, tervishoiu keskastme spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite, aga ka mootorsõidukite juhtide ja lihttööliste osas. Üheski seni tehtud ülevaates ei ole täpsemalt analüüsitud rändega seotud võimalusi tööturu probleemidega tegelemiseks ega erinevate lahendusteede komplementaarsust.

Uuringus tuleb arvestada erinevaid rühmi: sisserändajad (tippspetsialistid ja oskustööjõud); sunnitud sisserändajad sh pagulased; väljarändajad (sh eritähelepanu all muu emakeelega noored); pendelrändes osalejad; nii potentsiaalsed kui tegelikud tagasirändajad; õppe eesmärgil rändajad; eri rühmade pereliikmed.

Uurimistöö taust

Tööjõud moodustab osa rahvastikust, mistõttu töötajaskonna suurust ja koostist kujundavad olulisel määral demograafilised alusprotsessid (sündimus, suremus ja ränne). Eesti puhul on nende protsesside mõju olnud alates 1990. aastatest olnud tööjõu hulka vähendav. Tööjõu puudujäägi leevendamiseks on kõige üldisemalt neli võimalust:

Sündimuse suurendamine
Sisseränne
Tööturu hõivamata ressursside kasutamine, ehk mittetöötava elanikkonna rakendamine. Silmas peetakse erinevaid tööturu meetmeid nii mitteaktiivsuse kui töötuse vähendamiseks.
Üldine tootlikkuse tõstmine nii tootmise digitaliseerimise, automatiseerumise kui ka lõpptoodangu lisandväärtuse kasvatamise läbi.

Käesolevas projekti uurimisperiood on 2018-2030 ning ehk isegi kui täna sündimus oluliselt kasvab, ei jõua enamike neist lastest veel aastaks 2030 tööturule ehk sündimus aitab leevendada pikaajalisi rahvastikuprobleeme, mitte aga lähikümnendite tööturuprobleeme. Tootlikkus tõstmine on keeruline teema, mis vajab omaette majandusteaduslikku uurimisprojekti ning väljub käesoleva projekti tööturu analüüsi raamistikust. Küll aga toetume tööturu analüüsimisel nii OSKA-le, mis käsitleb töötamist mõjutavaid tulevikusuundumusi maailmas ning analüüsib nende mõju Eesti tööturule, sh digitaliseerimise ja automatiseerumise mõju erinevatele ametitele lähikümnenditel.

Tööpaketi eesmärk on eelkõige selgitada tööturuga seotud probleemide lahendamise võimalusi rände abil ning teataval määral ka mittetöötava elanikkonna suurema kaasamise abil. Analüüsime ka mittetöötavaid inimesi, kuid siinkohal tuleb arvestada, et Eestis on majanduslik aktiivsus kõrge ja tööpuudus madalal ehk tööturu sisemised ressursid on suures osas juba kasutusele võetud. Seetõttu jääbki käesoleva tööpaketi keskseks teemaks rände ja tööturu seoste analüüsimine, sest just rändes nähakse keskset rolli tööjõu puuduse leevendamisel (Raasuke 2016).

Eesti rändesaldo on viimasel kahel aastal olnud positiivne ning saabujate seas võib eristada nelja rühma inimesi (Tammur jt 2017). Esiteks pöörduvad koju tagasi Eestist väljarännanud inimesed, moodustades viimastel aastatel ligikaudu poole Eestisse tulijaist. Eestist lahkuvad peamiselt madalapalgalised ning seetõttu on neid enam ka tagasirändajate hulgas võrreldes nende Eesti elanikega, kellel välismaal töötamise kogemus puudub (Tverdostup ja Masso 2017).

Teise rühma moodustavad endise Nõukogude Liidu aladelt, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast saabujad. Nemad moodustavad tulijatest üldjoontes kolmandiku. Just kolmandate riikidega on Eesti rändesaldo alates EL ühinemisest positiivne ehk sealt tullakse meile rohkem, kui meilt sinna lahkutakse. Eestis varasema rändepoliitika mõjul, mis nõudis 1,24 kordse keskmise palga maksmist tõi Eestisse peamiselt tippspetsialistide. Tänaseks on Eesti rändepoliitika muutunud leebemaks ning nõutav on keskmise palga maksmine.

Kolmanda rühma moodustavad Euroopa Liidust tulijad, kelle arv kõigub aastati ja moodustab praegu ligikaudu kümnendiku. Sisepiirideta Euroopa Liidus tullakse teistest liikmesriikidest Eestisse nii tööle kui ka õppima, aga järgnetakse ka Eestist pärit elukaaslasele. Neljanda rühma moodustavad mujalt maailmast saabujad, keda on ka ligikaudu kümnendik. Saabujate arv on väike, aga päritolu väga kirju: Eestisse tullakse kõikidest maailmajagudest.

Uuenduslikkus

Käesolev tööpakett täidab olulise vahelüli roll OSKA tööturu analüüsi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööturu prognoosi vahel. OSKA analüüsib eelkõige tööjõu nõudlusest lähtuvaid Eesti tööturu tulevikuvajadusi, mis on sisendiks käesoleva tööpaketi rändesuundumuste analüüsile ja rändepoliitika kujundamisele. Meie poole koostatav rändeprognoos on omakorda sisendiks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt teostavale tööjõu prognoosile, samuti käesoleva projekti TP3 raames koostatavale rände tulu-kulu mudelile. Täna ei võta MKM prognoosid rännet arvesse.

Kokku peaksid erinevad uuringud ja prognoosid – olemasolevad OSKA ja MKM prognoosid ning RITA projekti raames tehtav rändeprognoos ning rände tulu-kulu mudel – moodustama dünaamilise mudeli, kus erinevaid sisendeid on võimalik kohandada muutunud majandusolukorrale ning muutunud rändevoogudele. See mudel võtab arvesse ka tööalast pendelrännet, lähtudes Eesti tööjõu-uuringu ja mobiilpositsioneerimise andmetest ning Eestisse tagasirände potentsiaali. Selleks viiakse tööpaketi raames läbi Soomes elavates eestlaste küsitlusuuring. Uuringu valimis aluseks on Soome rahvastikuregistri andmed (sisaldavad ka inimeste kontakttelefoni, vt Anniste ja Tammaru 2015), küsitlus ise viiakse läbi Eestist telefoniküsitlusena.

Tööpaketi rände- ja tööturu analüüsil põhineva töö tulemuseks on kaks olulist teadusarenduslikult uuenduslikku väljundit.

Rändekalkulaator. Rahvastikuprognoosid on staatilised, kuigi neid iga mõne aja tagant uuendatakse. Meie poolt välja arendatav rändekalkulaator on dünaamiline instrument/töövahend, mis võimaldab kiiresti ja lihtsalt läbi mängida erinevad tööturu ja rände, aga ka sündimuse stsenaariumid ning prognoosida nende mõju tööealise rahvastiku muutusesse.

Uuendusliku rände punktisüsteemi alused. Täna kasutava maailma riigid kahte liiki rändepoliitikaid, mis lähtuvad kas tööandjate tööjõuvajadusest või lõimumisvõimekusest (punktisüsteem). Esimest liiki rändepoliitika on tavapärane Euroopas, teist liiki aga Põhja-Ameerikas (Asari jt 2017). Rändepoliitika valikud ei pea olema aga mustvalged. Seetõttu analüüsime põhjalikult erinevate riikide rändepoliitikate aluseid, mille alusel pakume välja uuendusliku ja Eesti tööturu vajadusi ja lõimumise probleeme arvestava punktisüsteemi, mis arvestab ka tööandjate tööjõu vajadusi.

Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse

Millised muutused toimuvad Eesti tööturul tulenevalt maailmamajanduse arengutest, Eesti rändest ja Eesti demograafilistest muutustest aastatel 2018-2030?
Millised muutused on toimunud ajaga Eestist välismaale (peamiselt Soome) suunduvas pendelrändes?
Kui suureks kujuneb aastatel 2018-2030 Eesti tööjõu puudujääk erinevate rändestsenaariumite korral?
Millises mahus on tööjõu vähenemine kompenseeritav siseriiklike meetmetega?
Millise osa tööjõuvajadusest saaks katta erinevate sisserände liikidega (rändevood, saabujate rühmad)?
Millised on riigi soovitud rände- ja tööturuarengute realiseerimiseks vajalikud ja võimalikud poliitikameetmed?