Sõnastik

– etenduse iga element, mis kannab tähendust.

– semiootika haru, mis uurib teatri märgilist loomust ja märkide elu teatris.

– teatriuurimise haru, mis kasutab teatri uurimiseks eelkõige sotsiaalteadustes rakendatavaid teooriaid ja meetodeid.

– teatrietendus kui kommunikatiivne akt; analüüsimudel, millega käsitletakse etendust laiemas kunstilises ja sotsiaalses kontekstis.

– kõik teatri toimimiseks vajalikud ja üksteisega seotud süsteemi osad alates teatrikoolidest ja -haridusest, teatrimajadest, rahastamisest kuni publiku ja teatrikriitikani.

– tegevusel põhinev kunstiliik, mis on välja kasvanud visuaalkunstist. Tegevuskunsti traditsioonilised alaliigid on performance ja häppening.