Sõnastik

– protsess, kus vaataja kujutab tegelase olukorda ja emotsioone ette ning mõistab tema olukorda, kuid ei võta tema tundeid üle. 

– inimene, kes teistele midagi esitab; esineja etenduskunstis, kus teatrile omased näitlemiskonventsioonid ei kehti.

– teatrilavastuse ühekordne esitus; harjutatud ja teistele vaatamiseks mõeldud tegevus.

– distsipliin, kus keskendutakse ühele või mitmele lavastusele, uurides ja tõlgendades neid võimalikult terviklikult ja mitmekülgselt.

– hübriidne, eri kunstiliikide väljendusvahendeid kasutav ja/või nende piiridel asuv etenduskunstide liik.

– katusmõiste, mis hõlmab kunstiliike, kus kunstnikud kannavad teose ette (tavaliselt füüsiliselt samas ruumis olevale) publikule.

– teadusharu, mis uurib kultuurinähtusi kui etendusi.